Kõige loetavamad ajakirjad on Kroonika ja Eesti Naine
(36)
14.12.2004 15:16
BNS
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Uuringufirma Saar Poll lugejauuringu andmeil on Eesti
loetavaim ajakiri endiselt Kroonika, millele järgnevad Eesti Naine, Pere ja Kodu
ning Kodukiri.
Kroonikal on uuringu järgi umbes 205.000 lugejat,
Eesti Naisel 125.000, Pere ja Kodul ning Kodukirjal 113.000 lugejat.
Järgneb 82.000 lugejaga Tervispluss. 76.000 lugejat on Annel, 74.000
Maakodul, 64.000 Ristikul ning 57.000 Saladustel.
«Veebiväljaannetest on
suurim lugejaskond Kroonikal - 26.000 inimest, järgnevad 15.000 lugejaga Anne ja
13.000-ga Eesti Naine,» rääkis Saar Polli juht Andrus Saar teisipäeval.
«Lugejaskonna kontekstis toidab veebilugejaid enim Teater.Muusika.Kino,
sest kogu nende lugejaskonnast moodustab veebiseltskond tervelt 31,2 protsenti,»
lisas ta.
Enim tellijaid on ajakirjadest Telelehel (38,3 protsenti) ja
Nädalal, Kodukirjal ning Pere ja Kodul (20-22 protsenti).
Kõige vähem
tellitakse Teater.Muusika.Kino, Loomingut ja Auto Bild Eestit, kuigi viimane on
alles uus väljaanne, rääkis Saar.
Sõpradelt saadakse enim Kroonikat
(40,4 protsenti), Annet, Maakodu ja Saladusi (39 protsenti) ning Eesti Naist (37
protsenti).
Kõige vähem laenatakse sõpradelt uuringu järgi Miniristikut,
Ristikut, Telelehte ja Loomingut.
Tööle on enim tellitud Ärielu ning
raamatukogus loetakse enim Loomingut, Akadeemiat ja Teater.Muusika.Kino.
Kõige suurema mitte-eestlastest lugejaskonna kogub ajakirjadest Jana (86
protsenti) ning suhteliselt populaarne on ka eestikeelne Stiil (10 protsenti).
Kõige vähem mitte-eestlastest lugejaid on ajakirjal Looming - 1,7
protsenti.
Kõige enam vaesemaid lugejaid - sissetuleku järgi kuni 1500
krooni pereliikme kohta - loeb Maakodu (24 protsenti), Stiinat (22 protsenti) ja
Eesti Naist, Telelehte ning Pere ja Kodu.
Jõukamate inimeste osakaal on
suurim Ärielu lugejate hulgas (65 protsenti), samuti Sporditähe (43 protsenti)
ja Auto Bild Eesti (40 protsenti) lugejate seas.
Saar Polli oktoobris
toimunud uuringus osales 47 väljaannet ehk ligi poole rohkem kui eelmisel
aastal.
Selle käigus küsitleti 3152 inimest vanuses 15-74 aastat.
|