|
Kuigi resolutsiooni debatt toimus juba vahetult enne ELi-Vene tippkohtumist
olnud täiskogul, lükati selle vastuvõtmine edasi novembrikuisele
plenaaristungile, teatas europarlamendi sotsiaaldemokraatide nõunik Jörgen
Siil.
Oktoobris toimunud täiskogu debatil avaldas sotsiaaldemokraat Katrin Saks ka
nördimust, et Euroopa Parlament loobub oma seisukoha avaldamisest tippkohtumise
eel ja jätab resolutsiooni vastuvõtmise alles peale üritust.
Strasbourgis täna lõpuks heakskiidu saanud resolutsioonis kutsutakse
Venemaa valitsust üles looma koos ELiga vajalikke tingimusi läbirääkimiste
kiireks alustamiseks uue partnerlus- ja koostöölepingu üle ja märgitakse, et
demokraatia ja inimõigused peavad olema kõigi Venemaaga sõlmitavate lepingute
keskmes.
Saadikud toonitasid ka ühtsuse ja solidaarsuse tähtsust ELi liikmesriikide
seas nende suhetes Venemaaga, sealhulgas energiaküsimustes.
Samuti rõhutatakse resolutsioonis, et «kuni 50 kilomeetri pikkused veoautode
järjekorrad ELi pool piiri on vastuvõetamatud» ja kutsutakse Venemaad üles
«muutma piirikorda sujuvamaks ning rakendama ELiga kokkulepitud meetmeid, et
mainitud ummikuid vähendada».
Sotsiaaldemokraat Andres Tarandi sõnul näitab antud resolutsioon Euroopa
Liidu suhtumise kainenemist. «Tegemist on hea ja realistliku resolutsiooniga,
kus on välja toodud pea kõik kahepoolsete suhete murepunktid,» märkis
poliitik.
Tema erakonnakaaslane Marianne Mikko juhtis piiridel toimuvale tähelepanu oma
sõnavõtus oktoobrikuise täiskogu istungi avamisel. «Mul on hea meel, et see
valupunkt leiab kajastamist ka resolutsioonis,» kommenteeris ta nüüd. Lisaks
rõõmustas naispoliitik, et resolutsioonis tuletatakse Venemaale otsesõnu
meelde tema kohustusi Moldovas.
Mikko töötab europarlamendis ka Moldova delegatsiooni juhina ning tema üks
tähtsamaid ülesandeid aidata kaasa Transnistria külmutatud konflikti
lahendamisele. Tema sõnul on Moldova ka üks neljast Eesti välispoliitika
prioriteedist. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
