|
Veterinaar- ja toiduameti esindaja Olev Kalda ütles, et Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 2002. aasta määruse kohaselt saab pädev asutus ehk Eestis veterinaar- ja
toiduamet otsustada, kuidas loomsed kõrvalsaadused jäätmetena kõrvaldada.
Neid võib nii põletada kui ka matta, juhul kui pädev asutus keeldub neid
transportimast lähimasse põletusrajatisse või töötlemisettevõttesse kas haiguse
levimise ohu pärast või sellepärast, et haiguse laiaulatuslik puhang põhjustab
töötlemisettevõtete võimsuste ületamise.
Ta lisas, et loomatauditõrje seaduse alusel kokku kutsutud kohalik ja riiklik
loomatauditõrje komisjon koostöös maavalitsuse ning maakonna
keskkonnateenistusega välistasid kokku umbes 450 000 tonni kaalunud 237 000
linnu korjuse ümbertöötlemise Loomsete Jäätmete Käitlemise ASis ja korjuste
põletamise taudipunkti läheduses.
Ümbertöötlemine välistati pika vahemaa ja sellega kaasneva haigustekitaja
levitamise ohu, aga aktsiaseltsi käitlemisvõimsusest tingitud pika
ümbertöötlemise aja tõttu. Korjuste põletamine taudipunkti ligidal oli samuti
välistatud, sest lähedal on suur inimasustus ning see tähendanuks
keskkonnariski.
Euroopa Komisjoni määruse kohaselt peab matma kohas, kus oht loomade ja
inimese tervisele ning keskkonnale on minimaalne. Kalda sõnul osutus selliseks
sobivaks korjuste matmiskohaks lähedal asuv Lagedi suletud prügila. Matmisotsus
langetati pärast vastava kooskõlastuse saamist keskkonnateenistuselt.
|