|
Saates Jokela koolitulistamist kommenteerinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi
direktor Hendrik Aguri ja Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur on oma
õpilastele veretöödest rääkimisel püüdnud jääda vaoshoituks, et mitte külvata
õpilaste hulgas paanikat ja pinget.
Samuti saates esinenud teadus- ja haridusminister Tõnis Lukase hinnangul ei
tasuks koolivägivallaga seonduvatel probleemidel liigselt millegi süüdistamisele
keskenduda, sest siis ei jõuaks keegi enam ennetustööga tegeleda.
Jututeemade hulka kuulus ka täna Postimees.ee’s ilmunud lugu suhtlusportaalis
Orkut kaaskodanikke tappa ähvardanud Tallinna abituriendi kohta. Piiburi
hinnangul toidab meedia sääraste artiklite avaldamisega inimeste soovi saada
kuulsaks lihtsate vahenditega.
Lukase andmetel politsei juba uurib nimetatud juhtumit ning võtab nimetatud
inimesega ühendust. Kuid kuna internetis on palju suhtluskanaleid, siis politsei
Lukase hinnangul kahjuks neist kõiki jälgida ei jõua.
Endine haridusminister Mailis Reps tuletas meelde, et osades Euroopa riikides
on juba proovitud internetti tsenseerida, tuueks näiteks Prantsusmaa. Repsi
hinnangul oleks interneti tsenseerimine Eestis aktsepteeritav tasemel, mis
välistaks ähvardused ja roppused. Repsi sõnul on Soomes juba alanud diskussioon
näiteks natsistlikke ja fašistlikke sõnumeid edastavate veebilehtede sulgemise
üle.
Tõnis Lukase arvates toimib internetis ähvarduste tegemine samadel
põhimõtetel, mis näiteks pommiähvarduste tegemisel. Kui üks teeb otsa lahti,
siis hakkavad teised seda järgi tegema.
Aguri hinnangul peab vägivalla ennetamiseks toimuma suhtlus nii
õpetaja-õpilane kui ka õpilane-õpilane liinil. Samuti olevat oluline roll
kodanikutunnetusel, et inimesed senisest enam oma kodanikukohust täidaksid ning
vajadusel reageeriks, kui kusagil probleemi näevad.
Repsi arvates tasuks rohkem tähelepanu pöörata ka õpetajatele, kes olevat
tema sõnul väsinud, sest ühiskond paneb neile kõrgeid ootusi ning rõhub liialt
laste õigustele. «Õpetaja ei tunne, et neid toetatakse,» ütles Reps.
Endise haridusministri hinnangul peitub koolivägivalla probleem osaliselt ka
kiirenenud majanduskasvus, sest tööga hõivatud vanematel pole sageli aega, et
laste probleeme ära kuulata.
Küsimusele, kas Eesti koolid on turvalised, andis saate lõpuks eitava vastuse
81,3 protsenti saatesse helistanud televaatajatest. Jaataval seisukohal olid
18,7 protsenti vaatanutest. Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee |
