Kalev/Cramo korvpallimeeskonna imeline algus ULEB-sarjas paneb ilmselt mõnedki fännid vaimustusest kiljuma ja mõnust nurruma, ent targem oleks eufooriasse laskumisest hoiduda. Ateena Panioniuse ja Villeurbanne ASVELi alistamised kirgastavad küll Eesti klubikorvpalli ajalugu, ent üsna lapsik oleks arvata, et Kalev kerkis üleöö niivõrd võimsaks meeskonnaks, et suudab Euroopa tugevuselt teises sarjas jäädagi võidult võidule hüppama. Olukorda kainelt analüüsides võib üsna julgelt ennustada, et meeskonda ootavad ees tagasilöögid ning mingil juhul ei maksa pallureid nende eest hurjutada. Juba kahe võiduga lennutati ennast Euroopa korvpallikaardile ning esimesel tõelisel eurohooajal tuleb seda hinnata heaks saavutuseks. Õnneks püsivad mängijad kahe jalaga maas. Näiteks Kristjan Kangur möönis, et isegi sellise alguse järel ei valmistaks alagrupis neljandaks-viiendaks jäämine pettumust. Kalevi üheks liidriks tõusnud mees annab endale aru, et Kalevist kordades suuremaid eelarveid kasutavad vastased ei julge enam Eesti klubi alahinnata. Ükskõik, kuidas Kalevi eurotee lõppeb – paganama mõnus, et üks Eestist pärit meeskond mängib mainekas sarjas ja pakub oma fännidele mõnusat elevust. Hinnakem seda!
|
