Kalurid näeksid kormorane topistena
(6)
12.11.2005 00:01
Tiiu Põld
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Läänemaa rannakaluri Andres Habaku sõnul piisab sellest, kui Eestis on kaks
kormorani – üks topisena Matsalu Rahvuspargi muuseumis, teine Tallinna
Loomaaias.
Põhjus, miks kalur selles iidses linnus ilu ei näe, on kormorani aplus. «Kormoran on kalal nagu hagijas peal, isegi kudemise ajal Kasari jões ja kas või 20 meetri sügavusel,» teab Habak. «Ühel vanal kaluril oli õigus, kui ta ütles: ainult surnud kormoran on ilus lind.» Habaku pahameel on mõistetav, sest järgmise aasta aprillist mai lõpuni hoiab püügikeeld kalurid, mitte kormoranid Väinamerest eemal. Aplad linnud «Ostad aastase püügiõiguse ja vaatad kahel kõige magusamal kuul, kuidas kormoran su aastateenistust nokast sisse ajab!» nuriseb Habak. «Juunis läheb vesi soojaks ja kala ujub sügavamasse merre, kust teda enam kätte ei saa. Kala tuleb püüda, kui teda on, mitte siis, kui valitsus käsib.» Habak on krooni aja algusest kala püüdnud ja teab, et rannakalurite ja nende püügiriistade arv on mitu korda vähenenud, aga kalavarusid pole see ikka kasvatanud. Sestap on kalur kindel, et kormoran – see paha lind – paneb väikese kala nahka ja mis suurt saaki sa siis loodad. Eesti Mereinstituudi direktor Toomas Saat nendib, et Väinamere kalavarudega, eriti ahvena ja koha järelkasvuga, on asi tõsine ja kevadine püügikeeld teenib kalurite endi huve. «Kui keskkonnaministeerium ka kormoranide ohjeldamise lõpuks ära otsustab, on asi etem. Rannakalureid ei saa ometi lõputult keeldudega piitsutada,» lausub Saat. Eelmisel aastal lugesid mereinstituudi teadlased Eesti ligi kahekümnes kormoranikoloonias kokku 9417 pesa ja jõudsid järeldusele, et viis kuud oli Eestis kostil ligi 47 000 lindu. 2002. aastaga võrreldes üle tuhande paari rohkem. Kormoran sööb päevas ära 400 grammi kala ja hangib selle pesast 20 kilomeetri raadiuses tiirutades. Kalateadlaste arvutuste järgi püüdsid kormoranid eelmisel aastal Eesti rannavetest välja 2800 tonni kala, sealhulgas Väinamerest 1059 tonni, mis koosnes 20 erinevast kalaliigist. Kalateadlaste väitel on kormoranide rüüsteretked põhjustanud nii mõnelegi kalakasvandusele suurt kahju, rääkimata riigile tekitatud kahjust, mis küünib aastas juba miljonite kroonideni. Mereinstituudi teadur Redik Eschbaum peab kormorani kaluri väga tõsiseks konkurendiks, mistõttu seda lindu ohjeldatakse mitmes Läänemere riigis. Ainsad erandid on Läti, kus on veel vähe kormorane, ja Poola. Eschbaumi sõnul on Eesti ornitoloogid ise 2001. aastal välja pakkunud, et kormoranide elujõulise populatsiooni säilimiseks ei tohiks nende arvukus langeda alla 400 paari, kusjuures pooled neist peaks olema viiele kaitsealale hajutatud. Ürgajast pärit Eschbaum on aastaid soovitanud Eestis kormoranide arvukust piirata, nagu mujal Euroopas, kus neile peetakse jahti ja mune pritsitakse keskkonnale kahjutu õliga. Kuid Matsalu rahvuspargi direktor Taivo Kastepõld peab sellist dinosauruste ajast pärit ürgse linnu hävitamist sadistlikuks. «Kormoran on ilus lind,» kiidab Kastepõld. «Tal pole rasunääret nagu moodsatel lindudel – partidel, hanedel. Tema sulestik saab sukeldudes märjaks ja küll on kena, kui ta end kuivatab – tiivad laiali.» Kuigi ornitoloog Eve Mägi ei tea maad, kus kormorane armastataks, pole temagi kormoranimunade õlitamise poolt, sest iga samm linnukoloonias häirib ju ka teisi linde. «Kormoran on arg lind – kui talle läheneda, lendab ta pesalt minema, jättes munad ilma hooleks. Päike, merikotkad, meri- ja hõbekajakad on kohe jaol. Loodus teab, mida teeb,» ütleb Mägi ega välista, et kormoranid siit ka kunagi ise lähevad, nagu nad on ennegi läinud ja tulnud. «Ehk saja aasta pärast siis.» Seni tuleks imetleda pigimusti linde, kes ei sünni isegi patta panna, sest nende lihal on mereloomade rasva ehk traani maitse. Kuid nagu Mägi ütleb, metslinnu liha tuleb osata teha – lasta laagerduda. Kuigi kormoran pole looduskaitse all, pesitseb Matsalu rahvuspargis suviti 3100 kormoranipaari, lisaks noorlinnud. Seega kokku ligi 15 000 kormorani. Kõige enam on kormorane Tondirahul. Kastepõllu sõnul on linnud selle küll juba valgerahuks «ristinud» ja oma pesi ehitades puudest lagedaks teinud. Mis puutub kalateadlaste kormoranide aplusega seotud arvudesse, siis neid Mägi ei usu. Ta ei soovita inimesel loodusega enne sõda alustada, kui kormoranide põhjustatud kahjude kohta on tehtud korralik uurimus ja on täpselt teada, kui suurt hulka linde meie kalavarud välja kannatavad. «Arvan, et loodus on kõik juba paika pannud, ainult
kalurid nurisevad,» rääkis Mägi. «Kõige lihtsam on ju rahvast rahustada võiduka
sõjaga.
Kas teate? • 1998. aastal sõid kormoranid Väinamerest ära 2,1 miljoni krooni väärtuses kala. • 2002. aastal sõid kormoranid Väinamerest ära ligi
385 000 kahesuvist kohamaimu (ühe maimu hind kalakasvandusest ostes – 4 kr). Et kompenseerida lindude mõju koha populatsioonile, tuleks uute maimude ostuks kulutada 1,5 miljonit krooni. • 2004. aastal sõid kormoranid Eesti vetes ära ligi 2800 tonni kala 9,1 miljoni krooni väärtuses. • Päevas sööb kormoran ära 400 grammi kala. Allikas: Eesti
Mereinstituut
|
