|
Soome juhtiva päevalehe teatel kohtusid firma ja tehase esindajad reedel
Londonis, kuid Copterline'i juht Kari Ljunberg ei soovinud arutlusi
kommenteerida. Teada on vaid, et läbirääkimised jätkuvad.
Samas on lehe andmeil ilmnenud erinevused lennufirma ja kopteritehase
arusaamas õnnetuse põhjuste üle.
Copterline toetab seisukohta, et kopter kukkus alla hüdrovõimendi ehk
esiservo rikke tõttu.
Sikorsky tehas pole lehe teatel oma täpset versiooni esitanud, kuid väidab,
et õnnetus ei saanud juhtuda kirjeldatud põhjusel.
Copterline'il on tugev seljatagune, sest servo riket näeb õnnetuse põhjusena
ka vastav uurimiskomisjon.
Uurimiskomisjoni aseesimees Tõnu Ader ütles augustis pärast kohtumist
kopteritehase esindajate USA-s BNS-ile, et see on komisjoni lõplik seisukoht,
mis ei muutu.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatas augustis, et ka USA
rahvusliku transpordiohutuse nõukogu esindajad kinnitasid USA-s toimunud
kohtumisel, et on jõudnud lennuõnnetuse uurimise Eesti komisjoniga samadele
järeldustele, mille kohaselt oli õnnetuse põhjuseks kopteri pearootori ühe servo
juhitamatu sirutumine, mistõttu sattus kopter ootamatult väga ebaharilikku
asendisse, millest pilootidel ei õnnestunud kopterit enne veepinnaga põrkumist
välja tuua.
Samas on Sikorsky tehasega ühel meelel servo valmistanud USA firma
Textron.
Kopteriõnnetuse põhjuste uurimiskomisjoni lõpparuanne esitatakse ilmselt
märtsis.
Helsingin Sanomat nentis, et kui võimaliku kohtuprotsessi järelduste kohaselt
oli õnnetuse põhjus servo vales konstruktsioonis, on õnnetuse ohvrite omastel ja
Copterline'l õigus suurele hüvitusele. Ka järgnevad siis Sikorsky kopterite
ümbertegemise kulud.
Tallinnast Helsingisse regulaarlennul olnud Copterline'i helikopter Sikorsky
S-76C+ kukkus Tallinna lahel alla mullu 10. augusti pärastlõunal mõni minut
pärast õhkutõusmist. Õnnetuses hukkusid kõik 12 pardal olnud reisijat ja kaks
meeskonnaliiget.
|