Postimees TEADE Online-intervjuu: lugejate küsimustele vastas Raivo Palmaru(37)
На русском
 «  14.oktoober 2006  » 
Logi sisse
Nimi
Parool
Registreeru
Unustasid parooli?
TOP kommentaarid
Blogid
Hipbloog
LNR BLG
Tehnokratt
Väsind loom
Vastuse-Vadim
 Esileht > Kultuur 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Rein Veidemann: Multikultuurse Eesti uued väljakutsed
14.10.2006 00:01
Rein Veidemann, TLÜ professor/Postimees


«eestilikkus» on diskursiivne praktika, «vaimne tehnoloogia», kuidas erinevatest mõjutustest, liikumistest tuletatakse või kujundatakse identiteediloome.

 
Rein Veidemann

Kui 1998. aasta Keele ja Kirjanduse detsembrinumbris kirjutas nüüd juba kahjuks manalateil rändav ajaloodoktor Ea Jansen, et «nii võib eesti rahvust käsitada ka (baltisaksa) haritlaste väljamõeldisena», ahmisin õhku. Mulle tundus see jumalateotusena, sest sinnani olin ikka kujutlenud eesti kultuuri ja selle ümber loodud rahvuskeha tõusmas ürgsest soomeugrilikust steriilsusest.

Olin niisiis Lennart Meri müüdiloome («Hõbevalge» ja «Virmaliste väraval») kütkeis, kuni süvenedes ning oma rahva ja kultuuri kujunemislugu pisutki kõrvalt jälgida püüdes mõistsin, et – nagu kirjutas ka Jansen – eestlaste säärased «ajaloota rahvused» vajasidki rahvuseks kujunemiseks «suuri narratiive» kuldsest muinas- ja õnneajast.

Ea Janseni, Jaan Unduski, Liina Lukase jmt aja- ja kirjandusloolase viimase kümnendi uurimused on viinud paradigmamuutuseni meie kultuuriteadvuses. Pole võimalik rääkida eesti rahvuse ja kultuuri tõupuhtusest. Eesti kultuuri (ja eriti selle pealispinna, kõrgkultuuri) aluskihis on otsustavat rolli etendanud baltisakslased.

Rein Ruutsoo kontseptsioon eesti kultuurist kui vastukultuurist toob selgelt esile kultuuri ideoloogilisuse, tema tiheda seotuse riigiteadvuse tekke ja kaitsega. Tiit Hennoste viimase aja kirjutised on lisanud veel ühe mõõtme – eesti kultuuri kui tüüpilise kolonistliku-postkolonistliku kultuuri arenguloo.

Järeldused, mida sellest kõigest selitanud olen, on siin. Esiteks, eesti kultuuri olemust («eestilikkust») ei tasu ilmselt otsida motiividest, teemadest ega nende käsitlusviisidest, sest eesti kultuuri intertekstuaalsus ulatub piiblist iga kultuurifakti kaasajas käibinud moodsa laenuni.

Teiseks, eesti kultuuriteadvuse keskmeks tõuseb hoopis küsimus «kuidas?», mis seostub pigem diskursusanalüüsiga. Ehk teisisõnu, võib või isegi tuleks eeldada, et «eestilikkus» on pigem teatud diskursiivne praktika, «vaimne tehnoloogia», kuidas erinevatest mõjutustest, liikumistest tuletatakse või kujundatakse identiteediloome.

Olen väitnud ja võtan korrata siingi: meie kultuuriline minapilt, kogu me identiteet seostub piiroluga. Oleme – vähemalt siiani – rahvas, kes on marginaalsusest kujundanud edukalt eksisteerimisviisi.

Uuel sajandil tuleb omaks võtta ja harjuda aga veel ühe mõtteviisi muutusega: Eesti on ise mitmekultuuriline ühiskond ja riik.

See tähendab, et Eestis erinevatel ajaloolistel põhjustel kodu rajanud või leidnud ja eestlastest etniliselt erinevad rahvusrühmad omavad võrdselt eestlastega õigust kultuurilisele identiteedile. Koguni, Eesti integratsioonipoliitika peab selles osas toetama, et säilitataks erinevate rahvusrühmade keelekasutus, kombed ja tavad (Vt I. Pettai, Akulturatsioon ja kohanemine teises kultuuris. Rmt. Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis. Tallinn, 2004, lk 216 – 217).

Selle eelduseks on Rein Raua väitel kogu identiteedikäsituse muutumine: poliitilise identiteedi lahutamine kultuurilisest (R. Raud, Multikulturaalse Eesti eeldused. Rmt. Eesti identiteet ja iseseisvus. Tallinn, 2001, lk 263).

See tähendab ühelt poolt naasmist kultuuromavalitsuste võrgu juurde, mille suhtes 1993. aastal vastu võetud kultuurautonoomia seadus jääb kahjuks puudulikuks.

Teiselt poolt tähendab see aga, et eesti kultuur ise ei minetaks oma kohta eestlaste seas väärtusorientatsiooni keskmena. Kui praegu kavandatakse põhiseaduse muudatust eesti keele kaitseks, siis sama oluline oleks sinna lisada peatükk «Eesti kui kultuurriik». Ei piisa ainuüksi preambulis deklareeritud riigi tagatisest eesti kultuuri kestmiseks ega viitest vähemusrahvuse kultuurilisele autonoomiale.

Kui tõesti tahame, et Eesti kestaks ka kultuuriliselt järgmised sada aastat, siis saab sellele loota üksnes traditsiooni ja uusi väljakutseid ühendades.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 3  
Aaviksoo nõustus mitme tingimuse täitmise korral Laari kasuks taanduma 
Sisask: olen valedetulvast hämmingus
Lukas: vajame garantiisid võrdse kohtlemise osas
Veskimägi peab Laari võitu reaalseks
Vaata lisaks samal teemal
Politsei hoiatab võõrale arvele laenu võtvate kelmide eest
Kasu
Julgeolekunõukogu pooldas Põhja-Korea vastaseid sanktsioone
Välisuudised
Copterline ja Sikorsky vaidlevad õnnetuse hüvitamise üle
Eesti uudised
Neemelo: Goesi karm otsus lõi esimese hooga moraali nulli
Sport
Vene poliitikud kutsuvad uut Rahvarinnet moodustama
Eesti uudised
Aava on Türgis teise võistluspäeva järel teine
Sport
Veskimägi peab Laari võitu reaalseks 
Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Taavi Veskimägi.


Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimehe Taavi Veskimägi hinnangul saab Mart Laar ühenderakonna peaministrikandidaadiks, kui valimistoimkond ta heaks kiidab.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Sisask: olen valedetulvast hämmingus

Aaviksoo nõustus mitme tingimuse täitmise korral Laari kasuks taanduma

Aaviksoo teeb täna poliitilise avalduse

Reinsalu poolevahetus võib aidata Laari peaministrikandidaadiks
Mõrvas süüdistataval soomlasel on ka suurpettuse kahtlus 
Maakri tänava kõrghoone, mille ühest korterist leiti detsembris tükeldatud laip.


Tallinnas kaaslase mõrvas ja tema tükeldamises süüdistatav soomlane Markus Pasi Pönkä on kahtlustatav ka umbes kahe miljoni euro ehk enam kui 30 miljoni krooni saamises hämarate petuarvetega.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Maakri tänava mõrvas kahtlustatav astub kohtu ette

Maakri tänava mõrvas kahtlustatavale esitati süüdistus

Maakri tänava mõrvas kahtlustatav tunnistusi ei anna

Maakri mõrvas kahtlustatu võib olla Soomes tuntud pettur
Arvamusplats
Jaak Aaviksoo: pöördumine erakonnakaaslaste poole
Postimees Online avaldab Jaak Aaviksoo tänase avalduse Isamaa ja Res Publica Liidu liikmetele.
Lukas: vajame garantiisid võrdse kohtlemise osas
Ühendpartei sisetüli paisus sõnasõjaks
Aivar Reinap: Kapo puistab Villu Reiljani jahimaid
Kui krooni kattevara ja riigi rahalise seisu üle on selge kontroll ning avalikkus saab sellest pidevat infot, siis riigi maade kohta pole eriti midagi kuulda. Kui puudub kontroll, siis tekib kiusatus seda ära kasutada, kirjutab Postimees Online'i ajakirjanik Aivar Reinap. 
Andrus Karnau: Rikutud ametiau
Juhtkiri: Maaparistamine
Arne Merilai: Tont unkaaugus
Kirjandusteadlase Arne Merilai sõnul on nõukogude perioodi kirjandus muutunud justkui tabuks. Tolmunud muumia kummitab, kiivalt varjates ammuseid tekste kui põnevaid ajastudokumente, hüsteeriaga ähvardades.
Triin Oppi: Tagaselja otsustamine
Euroopas elab 40 miljonit sisserändajat, kes on vaja ühiskonda sulandada, neist vähemalt 15 miljonit elab ja teenib raha ebaseaduslikult. Kuidas juba Euroopasse jõudnud sisserändajad ühiskonda tuua, arutleb Postimehe ajakirjanik Triin Oppi.
Euroopa on pagulaste sissetungi ees segaduses
Hiinlased kopeerisid Smarti 
Hiinlaste Smart.


Hiinas sõidab Smart ringi elektriautona, mida saab igaüks endale 4000 euro ehk veidi enam kui 60 000 krooni eest osta. Esimesi koopiaid on nähtud ka Euroopas.


> Loe siit | Kommenteeri
Venelased ehitavad Valgele merele aatomipargase 


Vene tuumaenergeetikafirma Rosenergoatom kavatseb ehitada mobiilse pargase, mille pardal olevad tuumareaktorid annaksid elektrienergiat Valge mere ääres olevatele linnadele, kuhu söe ja vedelkütuse transportimine oleks liiga kulukas.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Rootsis suleti taas Forsmarki tuumareaktor

Iraanis avatakse tuumareaktor järgmisel sügisel

Sosnovõi Bori tuumaelektrijaamas seiskus reaktor
Korteriühistute koostööpäevad pöörasid vihaseks karjumiseks 
Korteriühistute liidu Pärnu büroo juhataja Asta Tammeti (vasakul) korraldatud koostööpäevadega jäi enamik kohalkäinud korteriomanikke ja ühistute esimehi rahule.


Pärnu raekojas muidu konstruktiivses ja töises meeleolus möödunud kolmepäevased korteriühistute koostööpäevad pöörasid ootamatult teravaks, kui Pärnu Vee juhataja Meelis Kukk üritas põhjendada abonenttasu.


> Loe siit | Kommenteeri
Reformierakond kutsus ühendparteid leppimisele 
Reformierakonna peasekretär Kristen Michal


Reformierakond loodab, et Isamaaliit ja Res Publica lahendavad oma erimeelsused, mis on juba pikemat aega endast märku andnud.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Sisask: olen valedetulvast hämmingus

Aaviksoo teeb täna poliitilise avalduse

Ühendpartei sisetüli paisus sõnasõjaks

Reinsalu poolevahetus võib aidata Laari peaministrikandidaadiks
Teelt välja sõitnud autos hukkus inimene 
Liiklusõnnetus.


Öösel vastu tänast kell 1.40 teatati päästeametile kannatanutega liiklusõnnetusest Viljandimaal Mustla alevikus.


> Loe siit | Kommenteeri
Seksuaalvähemus irriteerib vaikivat enamust 
Aimar Rolf ja Reemo Ruuv on üks tuntumaid Eesti samasooliste paare, kes kollases ajakirjanduses sage külaline.


Kas avalikkuses ja meedias sõnakamaks muutunud homoaktivistid kalduvad oma elustiili ja väärtushinnangute propageerimisse, uuris Angeli helkuriskandaalist ja Vahur Kersna teleavaldusest ajendatuna Priit Pullerits.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Lisette Kampus: Tunnistades neid, kes on erinevad

Oleg Pronin: Homoseksuaalsus on surmakultuuri eksport

Klubi Angel jätab helkurikampaania ära

Homoorganisatsioonid taunivad ööklubi Angel kampaaniat

Vaata lisaks samal teemal
Leo Kunnas, sõdurjumala teener 
Leo Kunnas


Paari nädala eest Iraagi sõja kogemustest rääkivat raamatut «Viiv pikas sõjas» esitlenud kolonelleitnant Leo Kunnas on võtnud Eesti riigi kaitsmise oma südameasjaks.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Ilmus Leo Kunnase raamat Iraagi sõjast

Iraagist naasnud Leo Kunnas: sõja nimi on sõda

Leo Kunnase «Sõjajumala teener» – eesti samurai

Kohtunik Ain Seppik saatis 17-aastase Leo Kunnase vanglasse
Fujitsu pakub 50 000-kroonist arvutiklaviatuuri 


Oma eksklusiivsete arvutiklaviatuuride seeria HHK (Happy Hacking Keyboard) kümnenda sünnipäeva puhul üllitas Fujitsu klaviatuuride luksuslikud eriväljaanded.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Fujitsu teeb uudse kõvaketta
Lõuna-Aafrika hakkab valgetelt farmeritelt maad konfiskeerima  
Lõuna-Aafrika Vabariigi lipp


Lõuna-Aafrika (LAV) valitsus andis välja uued käskkirjad, et konfiskeerida maad väikselt arvutl valgenahalistelt talunikelt, kes ei ole jõudnud kokkuleppele apartheidi-aegsete maavaidluste lahendamiseks.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Lõuna-Aafrikas põhjustas lumetorm liikluskaose

Lõuna-Aafrikast leiti kanamunasuurune teemant

Uraanileid muutis Lõuna-Aafrika farmeri üleöö miljardäriks

Lõuna-Aafrika Vabariik pani pealinnale uue nime
Rootsi skandaalne kaubandusminister astub tagasi 
Maria Borelius


Rootsi värske valitsuse kaubandusminister Maria Borelius astub tagasi ning loobub ka parlamendiliikme kohast, teatas peaminister Fredrik Reinfeldt Rootsi raadiole antud intervjuus.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Rootsi valitsuses on ka hašiši suitsetajad

Rootsi kultuuriminister ei maksnud telekaloa eest

Rootsi uueks välisministriks võib saada Carl Bildt

Fredrik Reinfeldt valiti Rootsi peaministriks
Keilat raputas kahe tüdruku vägistamine 
Oma nime ja näo avaldamisest keeldunud Keila teismelised tüdrukud jalutavad Keila äärelinnas Terko söödatehase juures, mille lähedalt metsast 9-aastane tüdruk kinniseotuna leiti.


Tallinna lähedal asuva väikelinna Keila rahuliku elu lõi eile sassi kinnitus selle kohta, et kahe nädala jooksul on nende asulas vägistatud 5- ja 9-aastast tüdrukut, neist nooremat lausa kaks korda. Juhtunut uurisid Dagne Hanschmidt, Küllike Rooväli ja Triin Olvet.


> Loe siit | Kommenteeri
Samal teemal:

Repliik: Tuld kuulujuttudele

Keilas vägistati oktoobri alguses viie- ja üheksa-aastane tüdruk Video

Vangi mõistetud lastevägistaja naudib vabadust

Haaremit pidanud vägistaja läheb kauaks vangi

Vaata lisaks samal teemal
 
Fotogalerii
15:30 04.12
Üleujutus Korva luhal
kõik galeriid
Meelelahutus

Sotsiaalvõrk Orkut hindude tule all

200 km/h oli kihutajale liiga aeglane

14.10 Horoskoop 15. oktoobriks Video

14.10 Hiinlased kopeerisid Smarti

14.10 Fujitsu pakub 50 000-kroonist arvutiklaviatuuri

14.10 Naised mängivad meestest rohkem online-mänge

14.10 Boy George´ile ei meeldi tema asendaja

14.10 Anistonil ebavõrdsusest kõrini

14.10 PimpTVs kurikuulsad uued juhid

14.10 Turistidele meeldib Eesti õlu ja sealiha

14.10 Maapealne digitaaltelevisioon jõuab metsanurka

14.10 Aeg-ajalt tuleks ennast tühjaks naerda

14.10 Reporteri horoskoop nädalavahetuseks

14.10 Teravaid elamusi Tai köögist

14.10 Sügisene moepalett, parajalt halli ja glämmi

14.10 Oma aeda armunud

14.10 del.icio.us: hõrgutav närvivõrgustik

HIP! 14.10 Poiss, kes kõnnib käsipuudel

HIP! 14.10 Kerttu Rakke veerg: Miks seks ei müü

HIP! 14.10 Elagu kõik naised!
 
Postimees
Kultuur
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
18:03 Postimees Tegija töökuulutused 14. oktoober 2006

16:09 Hiinlased kopeerisid Smarti

15:48 Fujitsu pakub 50 000-kroonist arvutiklaviatuuri
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed