ASi Mainor nõukogu esimees Ülo Pärnits peab kindlustusseltside sellist suhtumist klientide sulaselgeks petmiseks. «Kindlusseltsiga sõlmitud leping ei anna ettevõttele mingisugust kindlust. Kedagi eraldi välja tuua pole mõtet, petavad kõik. Kindlustusvõtjad ei tea, kuidas kindlustada nii, et oleks tõepoolest kindlustatud,» väidab Pärnits.

Kuus aastat kindlustusseltsiga nii kohtus kui kohtuväliselt sõdinud OÜ Kindlustusabi juhataja Rein Voit on sama meelt. «Kindlustuslepingu tingimustest on võimatu välja lugeda seda, mida sealt loeb välja kindlustusselts, kui ta ei taha hüvitist maksta.»

Kindlustusseltsidega vaidlemine on aga üsna kulukas. Lisaks advokaadibüroo tasule tuleb ju maksta ka riigilõiv summalt, mida soovitakse kindlustusseltsilt lepingu alusel kahjuhüvitisena saada.

Voit meenutab sellega seoses Salva Kindlustuse esindajat, kes oli talle otsesõnu öelnud – me ei pea teile kohtuskäimist kergeks tegema.

Nüüd juba viis aastat Inges Kindlustusega kohut käiva ASi Univa nõukogu esimees Ain Kullo nendib, et ammune tulekahju annab nende ettevõttele siiamaani tunda. Vaatamata sellele, et tekkinud kahju on jäänud suures osas hüvitamata, suutsid nad siiski ellu jääda.

«Meie saatus oli noatera peal. Meie pankroti korral oleks 45 inimest tööta jäänud,» avaldab Kullo mõistmatust. «Kogu asi hakkas algusest peale venima. Talvel oli tulekahju, neljandik kindlustuskahjust maksti meile alles üheksa kuu möödudes. Ja ülejäänu pärast käime kohut.»

Tänavu samuti tulekahju läbi elanud AS OG Elektra, kelle kahju ulatub 25 miljoni krooni kanti, jättis erinevalt Barrusest teadlikult kindlustuslepingu sõlmimata. OG Elektra juht ja omanik Oleg Gross tõdeb, et kindlustuslepingust loobumise otsus tulenes tema enda kurbadest kogemustest kindlustusseltsidega.

Pärnitsa arvates ongi kõige põhjuseks kindlustusseltside kasuahnus. Kui arenenud riikides läheb kogutud kindlustuspreemiatest hüvitisena väljamaksmisele 85–95 protsenti kogutud kindlustuspreemiatest, siis Eestis piirdub see kõigest 55–60 protsendiga.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp pakub küll Eesti suhtarvuks 70 protsenti, lisades, et see protsent sõltub iga konkreetse kindlustusseltsi riskivaliku mehhanismidest. See, kui protsent on madal, ei tähenda Tropi meelest seda, et kindlustusselts ei taha hüvitisi maksta, vaid pigem seltsi professionaalsust riskide käsitlemisel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.42