Avalik kiri (kurat teab kellele)
(102)
14.10.2003 00:01
Kaur Kender, kirjanik
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kaur Kender küsib osa Rahva Raamatu ruumidesse oma poe rajavalt firmalt, kas see on valmis minema lahingusse igavesega, kultuuri ja mäluga ning vastu võtma PR-katastroofi.
Ma palun paariks minutiks teie tähelepanu, teie, kes te peate läbirääkimisi Viktor Kaasikuga, et võtta tema kaudu rendile osa ruumidest, kus praegu asub raamatupood Rahva Raamat. Lubage, et ma ennustan teile tulevikku. Te tahate müüa moodsaid ja kalleid riideid rikastele inimestele, jah? Te ei saa sellega hakkama, kui te teete oma poe raamatupoe varemetele. Miks? Sest teie tulevased kliendid, nüüdisaegse Eesti rikkad, pole nii rumalad ja ükskõiksed, kui te arvate. Raha on kaval. Raha hoiab end eemale sealt, kus on segadus, alatus ja jultumus. Viimane asi, mida raha tahab, on määrida avalikult oma mainet. Ma ennustan, mis võib juhtuda nende loetud nädalate või kuude jooksul, mis te arvate, et on jäänud teie poe avamiseni. Esiteks: teie firma toodangu reklaaminäoks saab keskerakondlane Viktor Kaasik. Ma ei süüdista teda milleski, mina ei ole kohtunik, aga ma loodan, et te ikka olete oma valiku targalt teinud ja selle ka oma peakontoriga kooskõlastanud. Teiseks: kui näiteks Monton turule tuli, siis proovis ettevõte tallinlastele midagi anda, kinkida - valgustatud Tammsaare park oli ilus, igaüks, kes seda nägi, mäletab. Teie aga võtate meilt midagi väga kallist ära. See on umbes sama, nagu tuleks keegi ja reostaks su magamistuba ja pakuks siis müüa uusi susse. Kas te arvate, et me ostame? Olgu te või bosside boss või capo di tutti capi, te oleta astumas lahingusse Surematutega. Vaadake ette. Ärge laske end petta kujutelmast, et eesti inimesed ja eriti tallinlased on tuimad. Mis siis, et pankade uppumise aegu, kui paljud inimesed kaotasid kõik oma säästud, ei lennanud mitte ühegi panga aknasse ükski kivi. See oli ainult raha. Meil ei ole hea toon raha pärast kedagi põlema panna. Aga nüüd lähete te poe kallal, mis on veel natuke vanem kui meie Eesti Vabariik. Teie, ajutisuse ja kaduvuse levitaja, moefirma, lähete lahingusse igavesega, kultuuri ja mäluga? Palju jõudu. Aga kas te ikka olete sellist PR-katastroofi valmis vastu võtma? Kas te ei karda, et üsna varsti olete te negatiivsete uudiste laviini peatamiseks sunnitud üle päeva tegema Tallinna Lastehaiglale saja tuhande krooniseid annetusi, jagama erinevatele lastekodudele miljoneid, sponseerima liikumispuudega inimeste kõiki tegevusi - ja kõike seda vaid selleks, et tõestada: teil pole midagi ühist sellise röövkapitalistiga nagu Viktor Kaasik. Mina, nagu ka paljud teised, ei tea veel, mis kaubamärk see on, mida te raamatute asemel müüma tahate hakata. Aga uskuge - ma tean, et pole olemas kaubamärki, mis oma esinduspoe avamiseks sellist PRi vajaks. Praegu paistab see inimestele nii, nagu lükkaks üks ettevõtja buldooseriga kiriku siledaks ja ehitaks sinna jõusaali. See ei too õnne. Ärge laske ennast petta Viktor Kaasikul. See, et antud keskerakondlane arvab, et mis see sada meetrit siia-sinna (muuseas: tema majaehituse lugu teate?), ei tohiks teie valvsust uinutada: seekord lõhub ta midagi, mida lihtsalt tuleb kaitsta. Tegu on tallinlaste armastatuima raamatupoega. Ja seda kaitstakse. Ma kuulsin, et vähemalt ühe erakonna noored kavatsevad kasutada teid näidisena, et eksponeerida Keskerakonna kultuurivaenulikkust ja jultumust. Midagi konkreetset on juba ettevalmistamisel - ma kuulsin poole kõrvaga. Mis, küsite? Vaadake: väga sageli ilmub lehes teateid, et selle või teise suurfirma juht või poliitik on saanud tordiga piki pead. Vägivallatu asi, lõbus vaadata. Aga väga häiriv. Mis te arvate, kui kaua teie pood vastu peab, kui üle nädala toimuvad teie väärikate klientide pihta tordiründed? Mitu keskerakondlasest linnajuhti teie moeka kaupluse avamisele tuleb, kui on loota, et midagi sellist juhtub? Kas te olete valmis enda peale võtma kogu seda (vahel ka asjatut, kuid seda tugevamat) põlgust, mida tallinlased tunnevad ülbete ja hoolimatute ettevõtete vastu? Kas te tõesti arvate, et mäng väärib küünlaid? See tordisõda pole mingil juhul ähvardus. See on lubadus. Sest kui tegu on tõesti rahvusvahelise kaubamärgiga, siis on sellisel võitlusel kindlasti ka rahvusvahelist kõlapinda. Meedia armastab seda. Ühel pool kultuur, raamatud. Teisel pool röövlid, hilbud. Valige pool, härrased.
|