Tallinlanna Kärt Blumberg lausus, et kui elektrile kulub tal praegu kuus 500 krooni, siis saja krooni lisandumine pole suurusjärk, mis sunniks otseselt kulutusi kärpima. «Aga kui juurde panna leiva-, saia-, vee- ja teiste hindade tõus, siis kõik kokku paneb mõtlema ja kulutusi kokku tõmbama küll. Või vähemalt neid värskema pilguga üle vaatama,» lausus Blumberg.Hiiglasliku hinnatõusu võib tuua elektri tootmise kallinemine Narva elektrijaamades. Siseturule müüdava elektri hinda pole tõstetud 2002. aastast ja nüüd tahab firma, et see kerkiks veerandi võrra – ligi 41 sendilt peaaegu 51 sendile kilovatt-tunni eest. Inspektsioon otsustab Kui sellele liita kavatsus tõsta elektri ülekandetasusid ligi viie protsendi võrra, samuti kasvavad kulutused rohelise elektri toetamiseks ja aktsiis, võib see kokkuvõttes tähendada umbes 23-protsendilist hinnatõusu. Praegune kodutarbija põhitariif – ümmarguselt 1,27 krooni – kasvaks siis 1,60 kroonini. Viimast summat tuleb võtta siiski spekulatsioonina. Päris täpne hinnatõus pole teada, sest raske on prognoosida nii taastuvenergia tootmise tasuks minevat osa kui ka seda, kuidas Eesti Energia kujundab lõplikud hinnapaketid. Pealegi peab kõik hinnataotlused kinnitama energiaturu inspektsioon (ETI) ja pole teada, millise otsuse inspektsioon eelseisvate kuude jooksul hinnatõusu küsimuses langetab. ETI juht Märt Ots ütles eile, et võrgutasude hinnataotlusest lubab inspektsioon ellu viia ligikaudu poole. «Eeldatavasti on 1. märtsil hinnatõus minimaalne,» lausus Ots. «Üks kuni kaks protsenti või isegi alla selle, sest võrgutasude tõus on väga väike,» lausus Ots. Narva jaamade hinnatõusu mõningane viibimine annab firmadele ja tarbijatele ehk küll pisukese hingetõmbeaja, aga tulemata see ilmselt siiski ei jää. Kasvatab inflatsiooni «Et elektri hinna tõus jõustuks 1. märtsist, peaksime selle kooskõlastama 1. detsembriks,» selgitas Ots. «See on ilmselt ebareaalne, sest kolme kuuga ei jõua nii põhjalikku taotlust analüüsida. Tegu on Eesti ühe suurema ettevõttega.» Narva Elektrijaamade juht Ilmar Petersen märkis, et hinnatõusu põhjuseks on nii tööjõukulu kui ka jaamade remondikulu kasv. Üsna suure osa hinnatõusust toob põlevkivi kallinemine. Ka põlevkivitootmise kallinemist põhjustavad samad tegurid: tööjõukulu ja ka tootmiskulude kasv. Lisanduvad ligi kümme senti jagunevad piltlikult öeldes järgmiselt: neli senti põlevkivi, kaks senti tööjõu ja 3,8 senti remondikulude kallinemisest. Kuni viimase ajani nautisid Ida-Viru energiafirmad töötajate suurt lojaalsust, ent nüüd avaldab ka neile survet võimalus minna suuremat palka otsima mujale Eestisse või välismaale. «Maailma avanemine jõudis eelmise aasta lõpus ka Narva,» kommenteeris Petersen. «Me peame maksma palka, mis hoiaks kinni spetsialiste ja meelistaks ka noori meile tööle.» Postimeest nõustanud anonüümsust palunud asjatundja märkis, et ilmselt on Narva Elektrijaamade hinnataotluses küllalt palju ka õhku. Asjatundja hinnangul oleks hinnatõus põhjendatud juhul, kui Narvas alustataks ka moodsate ja keskkonnasäästlike põlevkiviplokkide ehitust. «Hinnataotlusi esitatakse enamasti väikese varuga,» märkis allikas. Petersen kinnitas, et uute põlevkivikatelde ehitamise otsust sel ega järgmisel aastal oodata ei ole. Küll aga jätkab firma nende rajamiseks ettevalmistustöid. Tulevaks aastaks prognoosib rahandusministeerium inflatsiooniks 7,4 protsenti. Eile märkis ministeerium, et niivõrd hiiglaslik elektrihinna tõus võib kaasa tuua inflatsiooni poole protsendipunkti suuruse kasvu. |
