|
Iga ELi Läänemere-äärse riigi kodanik maksab Brüsselile aastas 72 eurot (1125
Eesti krooni), mis läheb põllumajandustoetusteks, mis omakorda jõuab ülearuse
väetisena jõgede kaudu tagasi merre, kirjeldas WWFi värske raport. Kokku toetab EL Läänemere-äärset põllundust 10,4
miljardi euroga.
Looduskaitsjate kinnitusel on 70 000 ruutkilomeetrit ehk kuuendik
Läänemerest juba hapnikuvaeguse tõttu surnud tsoon.
WWFi Läänemere-büroo juhi Jochen Lampi hinnangul pole viimastel aastatel
tavalist vetikate vohamist tänavu näha vaid külma suve alguse tõttu. «Vetikavaip
merel on vaid nähtav märk ökokatastroofist, tegelik katastroof jätkub merepinna
all edasi,» sõnas ta.
Raporti kohaselt on Läänemere vees tänavu kaheksa korda fosforit ja neli
korda rohkem lämmastikku kui sada aastat tagasi. Aastas jõuab merre miljon tonni
lämmastikku ja 35 000 tonni fosforit.
WWFi teatel on massilised põllumajandustoetused nullinud vahepealsete aastate
kaitseprogrammide saavutatu. Merre voolab jõgesid mööda nii kunstlikult madalal
hoitud hinnaga väetis kui ka miljonite kariloomade sõnnik.
WWF ennustab ka situatsiooni edasist halvenemist, sest uute ELi liikmete
Poola ja Balti riikide väetise kasutamine kasvab, prognoosi kohaselt järgmise
kümne aasta jooksul kolmandiku võrra. |
