Reformierakonna fraktsiooni esimehe Keit Pentuse sõnul on see ka varem teemaks olnud.

Pentuse sõnul ei ole osaluse müük omaette eesmärk, vaid üritatakse parandada lennuliiklust tervikuna. Praegu on lennuliikluse sageduse osas Riia Tallinnast eespool, mis pole Pentuse hinnangul positiivne märk. «Küsimus on lennujaama infrastruktuuris ja investeeringutes, mida sinna teha tuleks. Olukorra parandamiseks tuleb uurida, kuidas Eesti riigi vähemusosalus või selle müük lennuliiklusele mõjuda võiks,» leidis ta.

Rahandusminister Ivari Padari jaoks tuli Reformierakonna avaldus üllatusena, sest see teema pole pikka aega jutuks tulnud ning seda pole kajastatud ka koalitsioonilepingus. Küll aga töötas Estonian Air eelmisel aastal märkimisväärse kahjumiga, mistõttu tuleks Padari hinnangul üle vaadata nii Estonian Airi kui ka riigiosaluse tulevik.

Enne analüüsi valmimist ei saa rahandusministeerium siiski müügi osas seisukohta võtta. Padar rõhutas, et ei näe ülepeakaela erastamiseks põhjust, sest lennuliiklust erastamine oluliselt muuta ei saa. «Erastamisega kliimat ei muuda – endiselt on Eestis kuid, mil päev on lühem ja kuid, mil päev on pikem,» ütles Padar.

Samas leidis Padar, et analüüsi vajavad osalused kõigis ettevõtetes, mille omanike ringi riik parasjagu kuulub.

Lennukompanii riigiosaluse müük tuli jutuks viimati 2005. aastal, mil leiti, et ettevõtte majanduslikku seisu ja tulevikuperspektiivi arvesse võttes oleks osaluse müük ebaotstarbekas.

Teema tuli uuesti arutlusele käesoleva aasta aprillis, kui mitmed poliitikud pidasid müüki vajalikuks, sest vähemusosanikuna ei saa riik lennufirma käekäiku suunata. Estonian Airi suurim osanik on 46 protsendiga SAS.

Eelmisel aastal jäi Estonian Air 58,9 miljoni krooniga kahjumisse, aasta enne seda aga teenis lennukompanii 65,9 miljonit krooni puhaskasumit.