| Samuti toetavad erakonnad leppe kohaselt presidendivalimistel Arnold Rüütlit. «Lepingu garant on neljakümne nelja ühiskondliku organisatsiooni, liikumise ja sündmuse patroon, kahe erakonna ühiskandidaat 2006. aasta presidendivalimistel hr. Arnold Rüütel,» seisab leppes. Kuni tuleva aasta märtsis toimuvate riigikogu valimisteni soovivad parteid tagada praeguse valitsusliidu stabiilsuse ning jätkata mullu aprillis Reformierakonnaga sõlmitud koalitsioonileppe täitmist. Pärast parlamendivalimisi soovivad Keskerakond ja Rahvaliit moodustada kuni 2011. aastani ühise valitsusliidu. Koalitsiooniläbirääkimistel ja valitsuse moodustamisel osalevad Rahvaliit ja Keskerakond lepingu järgi vaid üheskoos. Kahe erakonna peaministrikandidaadiks saab valimiste järel selle erakonna esindaja, kes saab lepingu osalistest valimistel rohkem hääli. Keskerakond ja Rahvaliit ei välista siiski koostööd ka teiste parteidega, kes jagavad koostööleppes rõhutatud eesmärke ning on valmis aitama kaasa nende saavutamisele. Ühtlasi lubavad parteid jätkata ja tihendada koostööd kohalikes omavalitsustes ning sõlmida koostöölepingu erakondade valijaskonna huvide paremaks esindamiseks Tallinnas. Ühistest eesmärkidest nimetatakse koostöölepingus vastuseismist nõrga riigi kontseptsioonile, astmelise tulumaksu taastamist, tulumaksuvaba miinimumi tõstmist miinimumpalgani ning ökoloogilise maksureformi jätkamist. Samuti lubavad erakonnad alandada kõigi spordi- ja kultuuriürituste piletite käibemaksu viiele protsendile. Välispoliitikast soovivad Rahvaliit ja Keskerakond eelarvamustevaba koostööd kõigi naaberriikidega ning piirilepingute jõustamist Venemaaga välisministrite allkirjastatud kujul. Samuti peavad erakonnad lepingu kohaselt oluliseks Eesti sõjalise missiooni võimalikult kiiret lõpetamist Iraagis. Eestis lubavad parteid viia ellu rahvusgruppide positiivsele lõimumisele suunatud ning rahvustevahelisi pingeid ja vaenu õhutavaid aktsioone välistavat rahvuspoliitikat. Pronkssõduri küsimuses soovivad erakonnad algatada kokkuleppe, et ükski partei ei kasutaks monumendi teisaldamist valimiskampaanias, ning lahendada küsimuse pärast riigikogu valimisi laia konsensuse alusel. Rahvaliit ja Keskerakond nimetavad oma eesmärkidena ka pensionide tõstmise jätkamist, et aastaks 2011 moodustaksid need poole sotsiaalmaksuga maksustatavast keskmisest tulust ning keskmine vanaduspension tõuseks 5500 kroonini. Samuti soovivad erakonnad viia läbi tervishoiureformi, millega vabastatakse tervishoiuasutused ja perearstid ärireeglitele tingimatust allumisest ja suunatusest kasumi teenimisele, ning tuua tervishoid avalikkuse kontrolli alla. Haridus- ja kultuuritöötajatele, politseinikele, päästeametnikele ja meditsiinitöötajatele tahavad Keskerakond ja Rahvaliit maksta Euroopa tasemel konkurentsivõimelist palka. Ka soovivad nad suurendada noorte perede sotsiaalset turvalisust, tõsta sünni- ja lastetoetusi, tagada lasteaiakohad, tasuta üld- ja kutseharidus, sealhulgas õppevahendid ja koolitoit, ning tasuta kõrgharidus vähemalt praeguses mahus. Erakonnad taotlevad lepingu kohaselt 1941. aastal ümberasunute probleemi lahendamist viisil, millega ei laiendataks vara tagastamisel õigustatud subjektide ringi. Samuti soovitakse taotleda parvlaeva Estonia huku põhjuste täiendavaid uuringuid ja vajadusel laevavraki ülestõstmist. Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu vahel sõlmitud koostööleppe täistekst: Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu KOOSTÖÖLEPING „Õiglane ja tugev riik inimeste teenistuses“ Tunnustades Põhiseaduse preambulas sätestatut, et Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele; pidades oluliseks Eesti elanikkonna õigustatud ootust, et Eesti riiki valitsetakse inimkeskselt; meenutades Keskerakonna ja Rahvaliidu varasemat koostööd Eesti riigi ja rahva hüvanguks, sealhulgas edukat võitlust Narva elektrijaamade Eestile jäämise nimel, kodumaise kapitali ning omamaiste tootjate huvide eest seismisel, lastega perede suuremaks toetamiseks, eakatele inimväärse elu kindlustamiseks õiglase pensioni maksmise tagamist ja sundüürnike huvide kaitsmist; arvestades valijate soovi, et Eesti elu edendamise eest vastutaksid Rahvaliit ja Keskerakond, millest andis märku 2005. aasta kohalike valimiste tulemus, kus Keskerakond ja Rahvaliit said kahekesi rohkem mandaate kui teised parlamendis esindatud erakonnad üheskoos – Rahvaliit ja Keskerakond lepivad kokku ühises tegutsemises, tagamaks Eesti inimeste heaolu, Eesti riigi ühtlast ja keskkonnasäästlikku arengut ning Eesti positsioonide tugevnemist nii Euroopas kui mujal maailmas. Keskerakonna ja Rahvaliidu ühised eesmärgid * Seista vastu nõrga riigi kontseptsioonile; seada sihiks, et kõik iseseisva riigi funktsioonid oleksid täidetud, inimesed õiglaselt tasustatud ja vajalikud investeeringud tehtud. * Arendada Eesti maksusüsteemi suurema diferentseerituse ja sotsiaalse õigluse poole, arvestades Euroopa Liidus kehtestatud põhimõtteid. Taastada astmeline tulumaks, tõsta tulumaksuvaba miinimum miinimumpalgani ja jätkata ökoloogilise maksureformiga. Riik peab suutma täita talle pandud ülesandeid inimeste huvide kaitsel. Alandada kõikide spordi- ja kultuuriürituste piletite käibemaks viiele protsendile. * Saavutada, et tulude diferentseeritus Eestis ei oleks kõrgem kui naabermaal Soomes. See aitab võimalikult paljudel inimestel osaleda aktiivselt majanduses ja ühiskonnaelus ning vähendab sotsiaalseid pingeid. * Tagada inimväärne elu kõikjal üle Eesti ning oluliselt suurendada valdade ja linnade tulubaasi. * Luua Eesti kapitalile ja tootjatele õiglased tingimused oma ja rahvusvahelisel turul konkureerimiseks, millega kaasneb vajadus aidata kaasa uute ettevõtete asutamisele ja töökohtade loomisele üle Eesti. * Tagada konkurentsitingimuste võrdsustamiseks maaelu ja põllumajanduse toetamine, sh täiendavad siseriiklikud otsetoetused Euroopa Liidu liitumislepingus sätestatud maksimaalmäärades. * Olulised infrastruktuuriettevõtted peavad kuuluma Eesti riigile. Sellest tulenevalt taotleme Eesti Raudtee osaluse tagasiostmist. * Kujundada Eesti rahvuslikke huvisid selgelt silmas pidav välispoliitika, mille koostisosaks on eelarvamustevaba koostöö kõigi naaberriikidega ning piirilepingu jõustamine Venemaaga välisministrite allkirjastatud kujul. * Toetada ajateenistusele ning rahvuslikele aadetele ja kaitsetahtele tuginevat moodsalt relvastatud kaitseväge. Eesti kaitseväelased osalevad rahvusvahelistel missioonidel vaid ÜRO mandaadi olemasolul. Eesti sõjaline missioon Iraagis lõpetatakse esimesel võimalusel. * Tugevdada siseturvalisust ja inimeste kindlustunnet. Tõsta järgmise viie aasta jooksul kulutusi sisejulgeolekule 1,5 korda kiiremini, kui kasvab Eesti riigieelarve tervikuna. * Saavutada noorte perede sotsiaalne turvalisus, suurendada sünni- ja lastetoetusi, tagada lasteaiakohad, tasuta üld- ja kutseharidus, sh õppevahendid ja koolitoit, ning tasuta kõrgharidus vähemalt praeguses mahus. * Jätkata pensionide tõstmist eesmärgiga, et aastaks 2011 moodustaksid need 50% sotsiaalmaksuga maksustatavast keskmisest tulust ning keskmine vanaduspension jõuaks 5500 kroonini. Kindlustada praegustele tööinimestele kõigi tööaastate eest õiglasem kogumispension. * Viia läbi tervishoiukorralduse struktuurne reform, millega tervishoiuasutused ja perearstid vabastatakse ärireeglitele tingimatust allumisest ja suunatusest kasumi teenimisele. Tuua tervishoid avalikkuse kontrolli alla. * Maksta haridus- ja kultuuritöötajatele, politseinikele ja päästeametnikele ning meditsiinitöötajatele Euroopa tasemel konkurentsivõimelist palka. * Viia ellu erinevate rahvusgruppide positiivsele lõimimisele suunatud ning rahvustevahelisi pingeid ja vaenu õhutavaid aktsioone välistavat rahvuspoliitikat. * Rahvuskonfliktide vältimiseks algatada kokkulepe, et ükski erakond ei kasuta Teises maailmasõjas langenud sõdurite monumendi teisaldamist Tõnismäelt valimiskampaanias. Selleks kuulutada välja moratoorium teemaga manipuleerimisele enne 2007. aasta parlamendivalimisi ning lahendada küsimus pärast Riigikogu valimisi vaid laia konsensuse alusel. * Taotleda 1941. aastal ümberasunute probleemi lahendamist viisil, millega ei laiendataks vara tagastamisel õigustatud subjektide ringi. * Taotleda parvlaev Estonia huku põhjuste täiendavaid uuringuid ja vajadusel laevavraki ülestõstmist. Tuginedes ajaloolisele kogemusele ja Eesti poliitilise olukorra põhjalikule analüüsile, on Rahvaliit ja Keskerakond veendunud, et oma valijate huvide eest seismine, Eesti poliitika muutmine senisest inimkesksemaks, lepingu preambulas toodud ideaalide elluviimine ja sätestatud eesmärkide saavutamine on võimalik vaid meie erakondade pikaajalises usaldusele ja vastastikusele lugupidamisele tuginevas koostöös. Lähiaastate koostöö raamjoontena lepivad Keskerakond ja Rahvaliit kokku alljärgnevas: · 2006. aasta presidendivalimistel toetavad Rahvaliit ja Keskerakond Arnold Rüütli valimist presidendiks, austades tema valmisolekut kandideerida valimiskogus. · Keskerakond ja Rahvaliit tagavad praeguse valitsusliidu stabiilsuse ja jätkavad 2005. aasta aprillis Reformierakonnaga sõlmitud koalitsioonileppe täitmist. · Rahvaliit ja Keskerakond jätkavad ja tihendavad koostööd kohalike omavalitsuste tasandil. Mõlema erakonna valijaskonna huvide paremaks esindamiseks sõlmitakse Tallinnas koostöölepe. · Keskerakond ja Rahvaliit seavad eesmärgiks moodustada pärast 2007. aasta Riigikogu valimisi ühine valitsusliit ajavahemikuks 2007-2011. Valijaskonna huvide võimalikult laia esindatuse tagamiseks ollakse valmis koostööks erakondadega, kes jagavad käesolevas lepingus rõhutatud eesmärke ja on valmis kaasa aitama nende saavutamisele. Lepingupartnerid osalevad koalitsiooniläbirääkimistel ning valitsuse moodustamisel vaid üheskoos. · Pärast 2007. aasta Riigikogu valimisi ühist valitsusliitu moodustades on peaministrikandidaadiks selle erakonna esindaja, kes käesoleva lepingu osalistest saab valimistel rohkem hääli. · Lepingu garant on neljakümne nelja ühiskondliku organisatsiooni, liikumise ja sündmuse patroon, kahe erakonna ühiskandidaat 2006. aasta presidendivalimistel hr. Arnold Rüütel. Tallinnas, 14. augustil 2006. a Villu Reiljan Eestimaa Rahvaliidu esimees Edgar Savisaar Eesti Keskerakonna esimees |
kõik galeriid
