«Leid on tähelepanuväärne,« ütles Eesti Meremuuseumi allveearheoloog Vello Mäss, kes käis kolme laevatükki Matsalus vaatamas. «Nähtu põhjal võib öelda, et tegu pole paadi, vaid laevaga, mis võiks pärineda 13.–15. sajandist,» kommenteeris ta.

Ots loodab, et lisaks kolmele tükile leitakse ka kogevrakk. «Oletan, et tükid pärinevad ühest tervikust,» rääkis Ots. «Kaarelaua järgi peaks see olema suur laev.»

Otsa sõnul sikutas ta arvatava koge jäänused välja kodu lähedalt kaldaveest, teadmata, et leitu võiks uurimist väärt olla.

Kohaliku kombe järgi süüdati jaanipäeval vee peal vana paat ja nii oli Ots kogu aeg arvanud, et tegu on sel moel põlenud ja seejärel uppunud aluse jäänustega. 

Kui vee alanedes kolm parajalt pikka «puutorakat» madalast rannaveest välja turritasid, võttis ta nõuks need kaldale tuua. Pärast leiu puhastamist mudast aga selgus, et lõkkepuid sellest ei saa.

«Paistis, et on tammest kaaretükid, mis ühest puust tahutud. Plangu laudis on rohkem kui viie sentimeetri paksune ja üle viiekümne sentimeetri laiune. Kinnituseks pole kasutatud naelu, vaid paraja labidavarre jämedusi puupunne,» selgitas Ots.

Leidu käis vaatamas ka ajaloolane Mati Mandel, kes kinnitas, et see on ilmselgelt midagi haruldast. 

Kui leitu on tõepoolest keskaegne purjelaev ehk koge, siis heidab see ehk valgust ka Lihula sadama võimalikule asupaigale, mis praegu pole teada.  

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: