| Katafalk liikus läbi Biškeki pealinna lähistel asuvale surnuaiale, seal tõsteti kirjaniku põrm kirstust välja, keerati surilinasse ja maeti moslemitavade kohaselt. Ajtmatovi kalm on Tšon-Taši külas asuvas Ata-Beiti memoriaalsurnuaias esimene pärast seda, kui sinna maeti ümber 137 1930. aastate lõpul represseeritud või maha lastud tuntud isikut, sealhulgas kirjaniku isa Torekul Ajtmatov. Kirjaniku põrm lasti hauda kogupaukude ja Kõrgõzstani hümni saatel. Seejärel luges Kõrgõzstani mufti Aži Žumanov mälestuspalve. Islamiusuliste tavade kohaselt viibisid kalmistul ainult mehed, kirjaniku lähisugulastest olid kohal Ajtmatovi kolm poega. Lahkunu lesk ja tütar jäid koju. Matustele kogunes üle kahe tuhande inimese, sealhulgas president Kurmanbek Bakijev, valitsusliikmed, välisriikide esindajad. Memoriaalkompleksi ümber seisid rahvuskaartlased, hoides käes Ajtmatovi 46 väljateenitud aumärki. 2008. aasta on Kõrgõzstanis kuulutatud sel aastal 80-aastaseks saama pidanud Ajtmatovi aastaks. Tšõngõz Torekulovitš Ajtmatov sündis 12. detsembril 1928. aastal Šekeri külas kommunistide perekonnas. Aastal 1935 kolis perekond Moskvasse ning 1938. aastal viidi kirgiisi kommunistide liider Torekul Ajtmatov koonduslaagrisse, kus ta hukati Stalini puhastusaktsiooni käigus. Tema surnukeha leiti alles 60 aastat hiljem Kõrgõzstani põhjaosas asuvast massihauast. Isiklik perekonnatragöödia kajastub ka paljudes Tšõngõz Ajtmatovi teostes. Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal pälvisid Ajtmatovi teosed ulatuslikku tähelepanu mitmel pool Läänes, eriti aga Saksamaal. |
