Eesti poliitikas kehtib juba aastaid tava, et kui on otsustatud opositsiooni mõistlikuna näivad ideed välja suretada, siis tuleb võimulolijatel rääkida komplekssetest lahendustest. See kuldreegel rakendus eile ülimalt ilmekalt riigikogus, kui arutelu all oli Keskerakonna ettepanek keelustada alkoholireklaam. Keskerakonna eelnõu lendas menetlusest välja võimupoliitikute ohtrate õigustuste, et «valitsus on lubanud välja tulla kompleksse alkoholipoliitikaga», saatel. Terviklahendustest pajatasid võimul olles ka keskerakondlased. Nende ootamine on aga nii eelmise kui üle-eelmise valitsuse ajal tähendanud pahatihti seda, et tulemata on jäänud ka kõige väiksemad muudatused. Selget ja kiirelt ellu viidavat tegevuskava rahvast laastava viinakatku vastu on tõepoolest hädasti vaja. Otsustajatele peaks ohusignaaliks olema kas või värske uuring, mille järgi on Eestis 9–13-aastaste laste hulgas viimase aasta jooksul alkoholi tarbimine suurenenud 34 protsenti. Äsjane alkoholidebatt näitas paraku, et otsustavaid samme joomarlusevastases võitluses loota ei ole. Õhus lendles hoopis ärapanemise vaim. Reformierakondlased süüdistasid Keskerakonna poliitikuid kui Õllesummeri maskotte kahepalgelises mängus. Kuigi Keskerakonna eelnõu oli populismihõnguline, väärinuks nii valus küsimus auväärses riigikogu saalis tõsisemat arutelu. Eelmisel sotsiaalministril Jaak Aabil oli kahtlemata õigus küsida, kuidas haakub valitsuse plaan lubada avalikus kohas õlut juua tervikliku alkoholipoliitikuga. Oma mõju saab ilmselt olema täna seadustatavatel viina- ja õlleaktsiisi tõusudel, mille valitsus otsustas rohkem küll riigikassasse laekuvate lisamiljonite kui rahva tervise pärast. Viimastel kuudel aktsiiside ümber toimunu näitas koalitsioonisisest rabedust. Alles nädala alul näis, et ka siin jääb peale viinaparunite lobitöö, kui rahanduskomisjon kiitis heaks valitsuses kokku lepitust kolmandiku võrra väiksema aktsiisitõusu. Süüdlaste väljaselgitamisel kippusid võimuliidu osalised näitama aga näpuga üksteise peale. Samas on põhjust solvuda ka ettevõtjatel, kellele järsud maksutõusud ootamatult külma dušina peale langesid. Peaminister Andrus Ansipil tuleks selgelt välja öelda, milliseks konkreetseks tähtajaks töötab valitsusliit välja «tervikliku riikliku alkoholipoliitika, mis seab eesmärgiks alkoholi kuritarvitamisest tingitud negatiivsete tagajärgede olulise vähendamise». Seda lubab meile ka koalitsioonilepe. |