|
Teadlaste kinnitusel haigestuvad keskealised suitsetajad, kelle näos on palju
sügavaid kortse, mitte-suitsetajatest viis korda enam kopsuemfüseemi, bronhiiti
või mõnda teise progresseeruvasse kroonilisse kopsuhaigusesse.
Kopsuarsti Bipen Pateli juhtimisel uuriti 149 praegust ja endist keskealist
suitsetajat, kellest 68l oli mõni kopsuhaigus juba välja kujunenud.
Ainult 25 protsendil katsealustest oli näos näha sügavaid kortse, kuid neid,
kellel oli kopsuhaigus juba välja kujunenud, oli selle grupis viis korda enam.
Kortsulise näonahaga suitsetajate kopsudest väljahingatava õhu hulk oli
märgatavalt väiksem kui vähema kortsudega suitsetajal.
«Suitsetamisest tekkinud kortse ja kopsuemfüseemi seostatakse kudede
enneaegse vananemisega. Kõrvale ei saa jätta ka geneetilisi faktoreid, mis
teevad suitsetajad nii kopsuhaigustele kui ka kortsude tekkele vastuvõtlikuks,»
selgitas Patel.
Maailam Terviseorganisatsiooni (WHO) prognoosi kohaselt muutuvad
suitsetamisest tekkivad kopsuhaigused aastaks 2020 üheks suuremaks surma
põhjustavaks haiguserühmaks maailmas. Toimetas Inna-Katrin Hein |