|
Kavandatava otsuse taga on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (International
Labour Organisation ehk ILO) poolt äsja avaldatud raport, mille kohaselt rikub
Valgevene ILO kehtestatud nõudeid tööliste õiguste kaitseks.
Ka mais avaldatud Rahvusvahelise Vabade Ametiühingute Konföderatsiooni raport
viitas, et olukord Valgevenes on muutunud hoolimata ELi kontrollist pidevalt
halvemaks.
Ühe Euroopa Komisjoni ametniku sõnade kohaselt võib vastavasisulist
ettepanekut Euroopa Nõukogule oodata lähinädalatel. Tõenäoliselt kiidetakse see
ka heaks, kui leiab kinnitust, et Valgevene tõepoolest reegleid rikub.
ELi üldisest soodustuste süsteemist väljaheitmise otsus jõustuks vastuvõtmise
korral kuue kuu pärast ja seda saaks tühistada ainult uue Euroopa Nõukogu
otsusega.
Euroopa Liidu liikmesriikide valitsustel oleks keeruline otsust blokeerida,
kuna GSP ja ILO reeglid on väga selgesõnalised.
Kui Valgevene tõesti ELi üldisest soodustuste süsteemist välja arvatakse,
saab temast Myanmari kõrval teine riik maailmas, kelle suhtes sellised
sanktsioonid rakendatud on.
Sanktsioon tooks kaasa impordi tollimäärade tõusu mineraalidele, tekstiilile,
riietele ja puidutoodetele, mis läheks Valgevenele maksma hinnanguliselt 390
miljonit eurot aastas ehk ligi 6 miljardit krooni. Samas ei laieneks kõrgemad
tollimäärad naftale ja gaasile.
EL on Venemaa järel tähtsuselt teine Valgevene väliskaubanduspartner, kelle
osakaal ulatub kuni 37 protsendini.
Valgevene asetamine ühele pulgale Myanmariga võib olla tõsiseks
psühholoogiliseks hoobiks Lukašenka režiimile ajal, mil Venemaa gaasigigant
Gazprom soovib neljakordistada Valgevenele müüdava gaasi hinda alates 2007.
aasta jaanuarist.
Lääneriigid on Lukašenkat korduvalt süüdistanud totalitarismis ja
demokraatlike väärtuste eiramises.
Möödunud kuul kehtestasid EL ja USA viisakeelu 31 Valgevene kõrgemale
ametiisikule, nende hulgas ka president Lukašenkale.
Valgevene vastas sellele omapoolse viisakeeluga rea lääneriikide tippametnike
suhtes. Toimetas Oliver Tiks, PM online |
kõik galeriid
