Euroopa Parlamendis toimus täna mälestusüritus,
kus anti parlamendi juhatusele üle 1941. aasta inimsusevastaseid kuritegusid
meenutav mälestustahvel.
Europarlamendis mälestati 1941. aasta küüditamise ohvreid. Lisatud fotol vasakult: Christopher Beazley, Jacek Saryusz-Wolski, Tunne Kelam, Neris Germanas ja Aldis Kuskis.
Foto: EPP-ED Group Press Service
Ettevõtmise initsiaatorite hinnangul võib 1941. aasta 14.
juuni küüditamist pidada kommunistliku totalitaarvõimu esimesteks
massilisteks inimsusevastasteks kuritegudeks nüüdsete Euroopa Liidu
liikmesriikide aladel.
Mälestusüritust juhatas Christopher Beazley, sõna võtsid Tunne Kelam, Aldis
Kuskis, Leedu saadik Euroopa Nõukogu juures Neris Germanas ning Euroopa
Parlamendi asepresident Jacek Saryusz-Wolski (Poola).
Mälestustahvli vastu võtnud Europarlamendi asepresident Jacek
Saryusz-Wolski rõhutas oma kõnes väga olulist asjaolu - nii parlamendis kui kogu
Euroopas on palju inimesi, kes ei ole teadlikud nendest traagilistest
sündmustest.
«Olles nüüdseks kaks aastat Euroopa Liidu liikmed on meie võimalus ja kohus
kannatanud ja hukkunud rahvuskaaslaste ees teadvustada kommunistliku
hirmuvalitsuse massikuritegusid Euroopa ühenduse teistele liikmetele,»
ütles Tunne Kelam.
Tema sõnul suudab üksnes Euroopa kõigi piirkondade ajaloo ja saatuste
lõimumine ühtseks tervikuks pakkuda tagatise, et eesti, läti ja leedu rahvaid
1940. aastal tabanud poliitiline ja rahvuslik katastroof ei kordu.
Jarno Laur kirjeldab, miks otsus Tallinna-Tartu maanteed uuendada riigikogus läbi kukkus, kuigi kõik valitsuserakonnad tee-ehitust sõnades tuliselt toetavad.
Jarmo Virmavirta kirjutab, et ajal, mil Tallinnas istuvad koos noored juhid ja räägivad majanduse tulevikust, erutab Eestit hoopis minevikutaagana seisev pronkssõdur.
kõik galeriid
