Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seadusemuudatused, mille kohaselt jääb esmakordselt toime pandud vaenu õhutav tegu väärteo korras karistatavaks.

Seaduse vastuvõtmist toetas 62 reformierakondlast, keskerakondlast, rahvaliitlast ja sotsiaaldemokraati ning selle vastu oli 18 Res Publicasse kuuluvat saadikut.

Samal teemal: Delfi-eelnõu muutus riigikogus oluliselt Mark Soosaar: Anonüümsus ja intiimsus

Kui algselt nägi koalitsiooniparteide esitatud eelnõu vaenu õhutamise eest ette kuni kolmeaastase vangistuse, siis õiguskomisjoni poolt seadusesse tehtud muudatus jätab vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele üles kutsuva teo esimesel korral karistatavaks väärteona.

Sellise teo toimepanijat võib seaduse järgi karistada kuni 300 trahviühiku ehk 18 000 krooni suuruse trahvi või arestiga. Juriidilist isikut saab sama teo eest karistada kuni 50 000-kroonise trahviga.

Komisjoni reformierakondlasest liikme Jaanus Rahumäe sõnul jääb vaenu õhutavate tegude eest kriminaalvastutus siiski alles, kuid ainult juhul, kui see on toonud kaasa inimese surma, tervisekahjustuse või põhjustanud muu raske tagajärje.

Kui algul nägi eelnõu sellise teo eest ette kuni viieaastase vangistuse, siis õiguskomisjoni muudatustega vähendati karistuse pikkust kuni kolme aastani.

Valitsus on muudatusi põhjendanud vajadusega piirata solvavate ja vaenu õhutavate internetikommentaaride levikut.

Seadus annab tsiviilkohtule võimaluse pöörduda sideettevõtja või infoühiskonna teenuse pakkuja poole ning saada andmeid konkreetse telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi kohta.

Samuti kohustab seadus teenuse osutajat andma teenuse kasutaja kohta vajadusel teavet prokuratuurile ja uurimisasutustele.

Sarnane eelnõu langes riigikogu menetlusest välja mai keskel, kui seaduse vastuvõtmiseks vajalikust 51 häälest jäi üks puudu.

Eelnõu vastuvõtmist toetas toona 50 saadikut, 20 oli selle vastu ja üks riigikogu liige jäi erapooletuks. Hääletamiselt puudus 30 inimest, nende seas pool tosinat koalitsioonipoliitikut.