Täna teatas Tallink Silja Line'i ostust. Mida te antud tehingust arvate?
Väga suur võit Eesti majandusele. Oleme harjunud, et Eesti on välisinvestoritele avatud ning paljud meie ettevõtted on välisomanduses. Silja ost Tallinki poolt näitab, et suudame osta ka välisfirmasid. See tehing võiks olla heaks eeskujuks teistele Eesti firmadele, ükskõik kui suured nad ka ei ole. Eestlased ei ole kindlasti kehvemad ettevõtjad kui meie lähemad ja kaugemad naabrid Euroopa Liidus.
Õnnitlen teid Silja ostu puhul, kuigi juba eelmisel sügisel lubasite Tallinki nõukogust taanduda, pole te seda tänini teinud!
Tänan. Esitasin Tallinkile avalduse ettevõtte nõukogust lahkumiseks 1. oktoobril 2005. Alates sellest ajast pole ma nõukogu töös osalenud ega nõukogu liikme tasu vastu võtnud. Olen vaid üks aktsionäridest.
Tallinki puhul räägitakse järjest kõvemini sellest, et riik peaks oma ettevõtteid toetama. Kuidas see läheb kokku Eesti senise poliitikaga, mille järgi igaüks vaadaku ise, kuidas hakkama saab?
Eesti Pank on seisukohal, et riik võiks sekkuda ainult turumoonutuste korral.
Kas Tallinki puhul on tegu turumoonutustega, sest Soomes riik toetab laevandust?
Eesti Pangas puuduvad andmed konkreetsete ettevõtete turu olukorra kohta.
Majandus kasvab Eestis üle 11-protsendilise kasvutempoga. Kas kiire kasv on hea või halb?
Kiire ja stabiilne kasv on kindlasti hea, kuid Eesti majanduses on mitmeid riske ning nii kiiret majanduskasvu ei saa üdini heaks pidada. Majanduses on ülekuumenemise märke ning suures tarbimise ning investeeringute tuhinas ei tohi unustada, et majandustsüklid liiguvad üles-alla.
Kas kiirelt kasvaval Eesti majandusel on ka mingeid ohte karta?
On ikka.Majanduses on ülekuumenemise märke ja neid ei tohi tähelepanuta jätta.
Kas kinnisvara hindades on suur mull sees?
Me oleme näinud, et viimastel aastatel on kinnisvara hinnad kasvanud oluliselt kiiremini inimeste sissetulekutega võrreldes ja selline hinnakasv ei saa jätkuda.
Millal võib oodata kinnisvarakriisi?
Järsku hinnalangust üldiselt ootama ei peaks, kuid konkreetselt meie tänases situatsioonis hindade korrektsioon käib.
Mida soovitate korterit osta kaaluvale perele?
Eesti Pank ei ole kunagi andnud inimestele soovitusi konkreetsel hetkel kinnisvara ostmiseks või müümiseks. Meie soovitus on olnud teha oste kaalutletult ning arvestades seda, et laenud võetakse aastakümneteks ning sellega seonduvad mitmed riskid.
Millised need ülekuumenemise märgid on?
Esiteks tänane üle 11 protsendine majanduskasv on kiirem kui pikaajaline keskmine, mis on 7 protsenti. Teiseks kiire laenukasv, s.h. välisvõlgnevuse suurenemine. Kolmandaks kiire palgakasv ja kvalifitseeritud tööjõu nappus, mis võib ohustada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Kas Eesti riik peaks või saaks majanduskasvu pidurdada? Kas see oleks praegu vajalik?
Loomulikult on riigil oluline roll. On väga tähtis jätkata senist majanduspoliitilist joont. Eesti Pank karmistas märtsist pankade laenuandmise nõudeid. Valitsuselt ootame vähemalt 3 miljardi krooni suurust eelarve ülejääki sel aastal .
Mis aastast võtab Eesti kasutusele euro ehk mis ajaks me saame inflatsiooni kontrolli alla?
Meil on raskusi inflatsiooni kriteeriumi täitmisega, kuid mitte hinnastabiilsuse kui sellisega. Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni tänaste prognooside kohaselt täidab Eesti kõiki kriteeriume 2007 aasta keskpaigas. See lubaks meil liituda 01.01.2008.
Kas ühe viimase aja Eesti suurema eesmärgi, milleks oli euro kasutuselevõtt 2007. aasta algusest, läbikukkumise eest peaks vastutuse võtma valitsus või Eesti Pank?
2007.a. eesmärk sai seatud juba mitmeid aastaid tagasi, kui nii keskpanga, rahandusministeeriumi kui ka Euroopa Komisjoni prognoosid viitasid Eesti võimele täita kõiki nõutavaid liitumiskriteeriume.
Eurole üleminek nihkus edasi väliste tingimuste mõjul ning sisemaiselt oli sisuliselt võimatu meie inflatsiooni nõutud piiridesse viia. Mis puudutab Eesti eurole üleminekut, siis selle projektiga tegelevad nii keskpank kui ka valitsus ning see on meie ühine eesmärk.
Millised võimalused on valitsusel ja Eesti Pangal inflatsiooni pidurdamiseks praeguses majandusseisus?
Meil on küll raskusi inflatsiooni kriteeriumi täitmisega, kuid mitte hinnastabiilsuse kui sellisega. On väga tähtis jätkata senist majanduspoliitilist joont. Valitsuselt ootame vähemalt 3 miljardi krooni suurust eelarve ülejääki sel aastal.
Kui saksa marga asemele tuli euro, siis paljud esmatarbekaubad ja ka toiduaineid hakkasid Saksamaal maksma sama palju eurodes, kui enne saksa markades. Kas Eestis on ka eurole üleminekul oodata sarnast hinnatõusu?
Eurost tingitud hinnatõus oli euroalal 0,1-0,2 protsenti. Euro käibeletulekul tõusid hinnad näiteks restoranides, meelelahutusasutustes, kuid jutud isegi 10-protsendilisest hinnatõusust on utoopia. Euro tuli aastal 2002, nelja ja poole aasta eest. Loomulikult on hinnad selle ajaga tõusnud, sest inflatsioon on iga majanduse loomulik osa. Hinnad on muutunud ka Rootsis, USAs ja Shveitsis, kus pole eurot. Seetõttu on kohatu seostada viimaste aastate hinnatõusuga euro tulekut. Viimase viie aasta inflatsiooni tase euroalal on madalam kui viimastel aastakümnetel keskmiselt. Eestis me ei oota mingit märgatavat hinnatõusu eurole üleminekul.
Kui palju Eesti hoiustajad kaotavad seoses euroalale siirdumise luhtumisega?
Eurole ülemineku viibimisega ei kaota hoiustajad midagi.
Kas meile sobiks Iirimaa inflatsioni vastu võitlemiseks moodustatud hoiuarved, kus rahvas pani neli ja riik ühe euro? See võimaldaks raha tarbimisest ära korjata.
Iirimaa olukord oli erinev Eesti omast ning iirlaste meede ei oleks Eestile sobilik. Meil on säästmise soodustamiseks II ja III pensionisammas. Meie inflatsiooniarengute üks oluline põhjus on olnud kütusehindade heitlikkus ning selle vastu hoiuarved ei aita.
Kas ja kui palju euro tulekul krooni devalveeritakse?
Krooni kurss on õige ja krooni ei plaani keegi devalveerida.
Kroon on edukalt vastu pidanud ka keerulisemates oludes, näiteks Vene kriisi ajal. Eesti ja euroala intressimäärade vaheline erinevus raha- ja laenuturgudel on peaaegu olematu ja see näitab, et ka turud ei näe devalveerimise ohtu.
Devalveerimist kasutatakse konkurentsivõime tõstmiseks eksporditurgudel. Eestil ei ole probleeme konkurentsivõimega, mida näitab nii kiire ekspordi kasv kui ka kõrged kohad maailma konkurentsivõimelisemate riikide edetabelites. Vahetuskursi devalveerimisega ei saa ka inflatsiooni ohjeldada, sest nõrgeneva kursiga kaasneb hinnakasvu kiirenemine, mitte aeglustumine.
Kas krooni kurss on hetkel üle- või alahinnatud?
Kurss on õige, vt eelmist vastust.
Kroon on eurogo seotud olnud pikka aega, samas on euroala inflatsioon samal ajal olnud oluliselt madalam kui Eestis. Sellises valguses on väga loogiline, et kroon kaotab eurole üleminekuga osa oma väärtusest. Kas on teada, kui suur see osa võib olla?
Eurole üleminekul kroon oma väärtust ei kaota. Fikseeritud kursi korral on loomulik, et inflatsioon on mõnevõrra kõrgem kui euroalal. Samas on inimeste sissetulekud järjest kasvanud, palgakasv on ületanud inflatsiooni ning inimeste tegelik elatustase on pidevalt kasvanud.
Miks Eesti Pank tegi rahvale viimase aasta jooksul alatut valetamise tsirkust seletades, et 1 jaanuarist läheb Eesti usaldusväärsemale valuutale ehk eurole üle, samal ajal oli Eesti Pangale välisekspertide poolt ametlikult ja korduvalt teatatud, et Eesti Valisuse poolt rakendatava hindade ülesajamise poliitika jätkumisel Eestile ei anta seda võimalust ja teile kui partei siseringlasele hästi teada, et valitsus ei kavatse hindade tõstmisest loobuda, sest nii saab valitsus laristavat eelarvet kuhjaga täita, nii saab vähemkindlustatute tulusid/hoiuseid varjatult lühiajaärimeestele kantida?
Euro on tõesti usaldusväärsem raha, kuigi ka kroon on väga hea, ning loodan, et Eesti läheb eurole üle niipea kui võimalik. Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosid ütlesid märtsis-aprillis ametlikult, et euroga liitumist võime taotleda 2007. aasta keskpaigas. See on prognoos, mille täitumist näitab aeg.
Samas ei ole Eesti Panga ega valitsuse otsustada, kas Eesti on eurokõlbulik. EL-i rahandusministrid ja riigipead teevad selle otsuse.
Mida arvate nn Soome eksperdi Passila kirjutisest, kus ta ähvardas suure devalveerimisega?
Meie arvates oli tema kirjutis ebakompetentne. Mingit devalveerimist ei tule.
Kas te ei saaks eesti krooni alles jätta?
Eurole üleminek on Eestile kasulik, sest vähendab paljusid riske, mis meie väikse ja avatud majanduse puhul oma valuutaga jätkates kasvavad. Eurole üleminek on Eesti kohustus - niipea kui oleme täitnud vastavad nõuded (Maastrichti kriteeriumid).
Mis kasu on tavalisel inimesel eurost?
Euro annab meie riigile ja majandusele suurema kindluse, kuna siis on meil käibel terves maailmas tunnustatud raha. Majanduse kindlus avaldub meie kõigi heaolus. Eesti inimeste keskmine palk, krediidivõimalused ja elatustase on krooni käibeletulekust stabiilselt kasvanud. Kui majandusel läheb hästi, saavad sellest osa kõik inimesed.
Kuidas on keskpangal, lisaks arvamuse avaldamise kaudu inimeste eelduste mõjutamise, võimalik midagi ette võtta näiteks seoses kõrge inflatsiooniga? On arusaadav, et nii kõrge majanduskasvuga nagu 11,6% kaasneb ka keskmisest kõrgem inflatsioon, kuid viimasel ajal tundub tõesti, et kui õhupall ei ole lõputult elastne.
Loomulikult on kommunikatsioonil tähtis roll. Nagu eelpool öeldud, karmistas Eesti Pank märtsist pankade laenuandmise nõudeid. Ja valitsuselt ootame vähemalt 3 miljardi krooni suurust eelarve ülejääki sel aastal.
Millised on suuremad muutused, mida euro tulek Eesti Pangale toob? Kui suures osas Eesti Panga funktsioonid muutuvad ja kuidas?
Soovitan lugeda meie aastaaruannet aadressil www.eestipank.info.
Kuni euroalaga ühinemiseni teostab Eesti Pank Eesti rahapoliitikat, korraldab raharinglust, jälgib finantssektori olukorda ning korraldab pankadevahelisi ja rahvusvahelisi makseid. Eesmärk on tagada Eesti krooni ja majanduse stabiilsus.
Euro käibeletulekul jäävad Eesti Panga ülesanded üldjoontes samaks, kuid suureneb tema rahvusvaheline tähtsus, sest Eesti hakkab osalema euroala rahapoliitika elluviimises koos teiste rahvuslike keskpankade ja Euroopa Keskpangaga. Kuna euro kasutuselevõtul asendab üks raha ringluses teist, siis euro emiteerijaks Eestis saab Eesti Pank.
Eesti Pank hakkab osalema rahapoliitiliste otsuste tegemisel, näiteks intressmäärade fikseerimisel, kus Eesti Panga presidendil on samasugune roll nagu näiteks Saksamaa või Itaalia keskpanga juhil.
Samas jäävad meile alles kõik teised meie tänased kohustused: pankade vaheliste arvelduste korraldamine, statistika kogumine, majanduse analüüs ja prognoos, finantssektori seire ja stabiilsuse tagamine jne.
Milleks on Eesti Panka üldse vaja, sest erilist võimu ega kohustusi teil enam pole ning majandus kulgeb kontrollimatult omas taktis?
Vt eelmist vastust.
Teie alluvuses töötab mitusada kõrgepalgalist ametnikku. Mida selline kogus inimesi teeb? Kas euro tulekuga on ette näha suur koosseisude kahanemist?
Eesti Pangas töötab 232 inimest, kes seisavad hea krooni ja Eesti majanduse stabiilsuse eest. Euro tulek ei muuda midagi. Euroopa Liidus on meiega võrreldav vaid Luksemburgi keskpank. Teised, ka meist rahvaarvult väikesemad riigid, on töötajate arvu poolest suuremad.
Kui elujõuline on Eesti eksporditööstus ehk meie tegelik rahamasin?
Eksport on olnud meie majanduskasvu mootor ning eksport ise on olnud laiapõhjaline. Eesti eksport on kasvanud kiiremini kui meie kaubanduspartnerite import. Seega, meie ettevõtjad on pidevalt oma turuosa suurendanud.
Mis juhtub, pean silma transiidivaldkonda, kui Venemaa hakkab poliitilistel põhjustel kütuste transpordiks kasutama näiteks meie naabermaid? (Oletame, et selleks ajaks ei ole konteineritega manööverdamine veel jalgu alla saanud.) Kuidas mõjutaks see meie majanduskasvu (vastut ootan protsentides)?
Transiidisektori osatähtsus SKP tootmispoolel on 3,5 protsenti. Täpsemalt ja pikemalt soovitame lugeda Andres Saarniidu artiklis ajakirja Kroon ja Majandus Venemaale pühendatud erinumbris 1/2006 (vt www.eestipank.info).
Kas inflatsiooni ei aitaks pidurdada kui kütuse aktsiise langtada ja firmadele panna müügile kasumipiirangud näiteks ühe liitri bensiini pealt ei tohi kasum olla suurem kui 1 kroon see viiks hinnad alla ja inflatsioon ka kahaneks?
Eestis on kehtestatud Euroopa Liidu miinimumaktsiis ning langetada seda ei saa. Eesti Pank ei sekku konkreetsete ettevõtete majandustegevusse.
Mida räägib meie majandusseisust see, et inimene, kes vaevub hommikul üles tõusma, 8 tundi töötama, ei saa oma palga eest lubada eluaseme üürimist mujal Euroopas kliinilises vaesuses/töötuses/asotsiaalsuses viibivatele inimestele püstitatud linnaosaga võrreldavas keskkonnas, korralikku toitu, hambaravi, elementaarset väärikust? Seda inimeste puhul, kes panustavad oma heaollu ega oota almuseid. Hinnad on mitmes kategoorias võrreldavad Põhja- ja Kesk-Euroopa tasemega seejuures.
Tõepoolest meie reaalne sissetulek on pea 60 protsenti ELi keskmisest. Senise majanduspoliitika jätkudes liigume keskmisele lähemale.
Sissetuleku määrab iga inimese võimekus tööjõuturul. Sissetuleku kasvu määrab tootlikkus, mitte miinimumpalk. Kõrge tööhõive ja kiire palgakasv peaks töövõtjale praegu lootusi tekitama. Nõrgemaid osapooli peab riik läbi sotsiaalprogrammide toetama.
Kuidas mõjutab Eesti konkurentsivõimet suurfirmade palgapoliitika, mis halastamatult nöörib kõrvaliste külade ja väikelinnade elanikke?
Meil ei ole infot konkreetsete firmade palgapoliitika kohta, aga palgatõus on olnud tugev ka väljaspool Tallinna linna ja Harjumaad.
Kas teie arvates on oluline, et Eesti Vabariigi majandusministril oleks majandusharidus või vähemalt mingisugunegi varasem praktika selles osas?
Majandusharidus ei ole eeltingimus. Kui minister on võimekas, siis majandushariduse puudumine majandusministriks olekut ei takista.
Kui esitakse väide, et muidu on Eesti majandusnäitajad ilusad, aga vot see jooksevkonto defitsiit on tsipa suur ja äkki devalveeriks natukese krooni, et seda vähendada. Millised oleks Eesti Panga vastuväited sellele?
Nagu öeldud, krooni ei devalveerita. Eesti jooksevkonto puudujääk on tõesti üsna suur, kuid selle peamiseks põhjuseks on usaldusel põhinev väliskapitali sissevool. Eestis on kõrge investeeringute tase, mis paratamatult toob kaasa ka suure impordi taseme. Teiseks, viimastel aastatel on kolmandik kuni pool jooksevkonto puudujäägist seotud tulude bilansiga, mis kajastab Eestisse tehtud investeeringute suurt kasumlikkust. Samal ajal kasvab ka eksport väga jõudsalt. Seega pole jooksevkonto puudujäägi vähendamiseks devalveerimisest mingit kasu.
Kas Eesti keskmist palka näitab paremini aritmeetlise keskmise alusel arvutatud palk või mediaanpalk (palk, millest suuremat ja väiksemat palka saab võrdne arv inimesi)?
Palka arvutab Eesti statistikaamet aritmeetilise keskmise põhjal. See saadakse ettevõtete küsitluse põhjal: kui suur oli teie palgafond ja mitu töötajat teil töötas keskmiselt perioodi jooksul. Jälgima peab mõlemat näitajat.
Kas Ain Hanschmidti tehingud pangajuhina olid eetilised, kas ja kuidas need mõjusid Eesti panganduse usaldatavusele?
Neile küsimustele vastasin 2005. aasta sügisel riigikogus ning meedia vahendusel. Nagu ütlesin tookord: mis puudutab hinnangut Hanschmidti tegevuse kohta, siis päris kindlasti ei ole mina see, kes saaks kedagi hukka mõista või heaks kiita. Oma hinnangu Hanschmidti tegevusele on andnud nii tema endine tööandja SEB Eesti Ühispank kui ka finantsinspektsioon.
Kas maailma ähvardab praegu majanduskriis?
Üldiselt võttes on maailmamajanduse väljavaated optimistlikud ja majanduskasv on viimaste aastate kõrgeim. Finantsturgudel toimuv korrektsioon on aga loomulik peale varade kiiret hinnatõusu viimastel aastatel.
Juhul kui ka 2008. aastal ei õnnestu eurot käibele võtta, siis mida arvate väljapakutud ideest võtta euro käibele ühepoolsena (nt Montenegro, Kosovo jne..)?
Euro sularaha ühepoolne kasutuselevõtt tähendaks nn eurostumist. Eesti ei kavatse võtta eurot käibele “tagaukse” kaudu, vaid alles peale kõigi nõuete (Maastrichti kriteeriumite) täitmist.
Ka tänasel päeval ei keela keegi krediidiasutustel vahetada kroone eurodeks ilma teenustasuta. Seda tehakse, kuna euroalasse mitte kuuluvana on euro sularaha hankimine seotud lisakuludega ja neid ei ole võimalik ühegi Eesti enda seadusega kõrvaldada. Samuti on küsitav, kas kaupmehed on huvitatud suures mahus kahevääringulist kassapidamist teostama.
Küll tasub mõelda, kas meie 1992. aastast pärinev rahaseadus võiks olla liberaalsem euro sularahatehingute osas.
Eurohoiuseid saab Eestis juba ammu avada, kaks kolmandikku Eesti väliskaubanduse arveldustest toimub juba eurodes.
Kes olid teie eeskujud teismeliseeas?
Kuivõrd tegelesin teismeliseeas palju spordiga, olid eeskujudeks treenerid.
Kas olete oma raske ja tänamatu ameti eest küllaldaselt tasustatud või oleks lähemas tulevikus aeg palka juurde küsida?
Olen küllaldaselt tasustatud.
Mis vahe on sisemajanduse koguproduktil (SKP) ja rahvuslikul koguprduktil (RKP)? Kui suur oli sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik kohguprodukt 2005. aastal?
Kumb sobib teie meelest eestlaste majandusliku jõukuse iseloomustamiseks paremini: kas sisemajanduse koguprodukt või rahvuslik koguprodukt?
SKP on Eesti territooriumil toodetud lisandväärtus. RKP on Eesti residentide poolt teenitud tulu, sõltumata sellest kas tulu teeniti Eestis või väljamaal. Jälgima peab mõlemat näitajat. RKP ja SKP täpsed andmed on Statistikaameti kodulehel.
Kas Eesti Pank maksis mingit kahjutasu nendele keda politsei valerahakahtluse tõttu kinni pidas?
Võtsime kõigi inimestega ühendust ning panga juhatus andis neile üle personaalsed vabandused.
Kas Leedu jäeti eurost ilma ikka objektiivsetel põhjustel või oli asi milleski muus?
Tõepoolest suhtuti Leedu võimesse täita inflatsioonikriteeriumit väga rangelt. Seejuures vaadati just inflatsiooni edasist arengut.
Ütlete selge sõnaga, et Euroopa Liidu riigipead ja rahandusministrid teevad otsuse, kas Eesti on euro kõlblik. Millisel viisil nad selle välja arvutavad ja kuidas te saate väita, et devalveerimist või ka revalveerimist ei tule? Kas ka mitte see ei ole nende otsustada?
ELi rahandusministrid (sh Eesti rahandusminister) ja riigipead teevad oma otsuse, tuginedes Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga lähenemisarunnetele. Üheks hindamise kriteeriumiks on ka vahetuskursi stabiilsus, mida mõõdetakse vahetuskursi mehhanismi ERM2 raames. Eesti kroon on ERM2-s püsinud muutumatuna ja seetõttu pole mingit alust eeldada kursi muutust.
Suurte üleriigiliste firmade puhul on reegel see, et palk sõltub töötaja elukohast. Reeglina küünivad regionaalsed palgavahed 40-45 protsendini. MIks te ütlete, et teil pole infot, kui kasvõi statistiline keskmine palk peegeldab seda suurepäraselt, sest toetubki suurtele firmadele?
Ettevõtted teevad oma investeerimisotsuseid sõltuvalt kohaliku tööturu olukorrast. Kindlasti on positiivne areng see, et suuremad ettevõtted laienevad ka väljaspoole Tallinna ja Harjumaa piirkonda. See tugevdab kohalikku tööturgu, tööpuudus on vähenenud eelkõige Tallinnast kaugemates maakondades. Oluline on see, et ettevõtted saaksid maksta oma töötajatele head palka.
Tänud!
Tänud ka kõigile küsijatele ja Postimehele!
|
kõik galeriid
