Tallinna-Tartu maantee ehitamise teema on meie poliitikaelu tõsiselt raputanud. Maantee186 kampaaniaga kogutud rohkem kui 30 000 allkirja koos vastava algatusega langetada riigikogus maantee ehituse otsus on toonud infrastruktuuri arengu poliitika tippu ja muutnud Tallinna-Tartu maantee küsimuseks, mida ükski erakond ignoreerida ei saa. Tallinna-Tartu maantee on huvitav teema, sest enne igat valimist on väga paljud poliitikud üritanud selle najal Toompeale sõita. Ometi näitas hääletamine riigikogus, et kui asi jõuab ühe selge otsuse langetamiseni, ei paindu mõnegi maantee-ehitust ajaleheartiklis õhutanud poliitiku näpp oma sõnade järgi hääletusnuppu vajutama. Loomulikult on niisugune otsus valitsusele ebameeldiv. See on ebameeldiv igale valitsusele, sest seob käsi. See ahendab võimalusi rahastada populaarseid ettevõtmisi, millega kiiret poliitkasu lõigata. Rahastamise ja ehitamise kohustus jääb valitsust koormama ka siis, kui avalikkuse tähelepanu, mis praegu teeb ignoreerimise võimatuks, aegamööda hajub. Riigikogu otsus välistab maantee koalitsioonide moodustamise lehmakauplemise letist. Ent just need ongi põhjused, miks peab niisuguse otsuse vastu võtma just riigikogu. Reformierakonna positsioon on arusaadav. Nendele ei meeldi otsus, mis paljastab õhukese riigiideoloogia nõrkused. Olukorras, kus lubatakse maksukärpeid, saab ilmsiks, et riik pole võimeline arendama infrastruktuuri. Kardetakse, et säärased otsused toovad ilmsiks Reformierakonna maksukärbete tegeliku iseloomu ja tagajärje. Ehk liig väikeste maksude tagajärg on alaarenenud infrastruktuur, ilma meeskonnata tuletõrje ja poolmehitatud politsei ning väikese palga tõttu välismaale kanu kitkuma läinud politseinikud. Reformierakonnal püss põõsas Sealt pole enam pikk samm, kui valija hakkab kaaluma, kas libekeelne lubadus paarsada krooni taskusse jätta on kasulikum kui korras maanteed ja turvaline elukeskkond. Arusaamatuks jääb, miks peab seejuures mängima mängu, kus Tartu linnapea Laine Jänes tahab ja peaminister Andrus Ansip ei saa. Lubatakse ja sõnades toetatakse, aga kui otsustada vaja, siis on püss põõsas. Ausam oleks öelda, et säästuriigi paketiga käib kokku hoopis teine lähenemine. Ehitatakse tasuline tee ja maksukärbetega inimestele kätte jäetud kroonidega saab mööda seda sõita, ühesõnaga – inimestele raha tasku ja teed tasuliseks. Reformierakonna ideoloogiaga see ka sobiks, paraku ei ole asjatundjate arvates Eesti autoliikluse suuruse juures maksuline tee tasuv. Keskerakond on võtnud märksa kavalama positsiooni. Keskerakonna esimees, majandusminister Edgar Savisaar tegi valitsuse suhtumises kannapöörde. Nii üllatas keskpartei juht ka oma valitsuse peaministrit, kui lubas maantee sootuks kiiremini valmis ehitada. See oli paljulubav avaldus, millele järgnes peatselt teade, et valitsus on otsustanud finantseerida maantee ehitust 5,2 miljardi krooniga. Bluff ja mõistmatus Paraku Savisaar blufib. Otsustanud, et ei tasu kaotada hääli vastuseisuga objektile, mille vajadusest on enamik valijaist aru saanud, tahtis ta ristida juba kavandatud projektid kõlava nimetusega ja näidata seda valitsuse algatusena I klassi tee valmis ehitada. Tegelikult kinnitas valitsus sama kava, millest kõneles peaminister Ansip, kui lubas ühtlusfondist järgmisel eelarveperioodil investeerida maanteesse 4,5 miljardit krooni. Teehoiukavas oli juba olemas 440 miljonit krooni. Seega jääb kogu võiduks, mis majandus- ja kommunikatsiooniminister saavutas, 300 miljonit lisakrooni. See pole paha saavutus, kui arvestada valitsusjuhi hiljutisi väljaütlemisi neljarealise tee mõttetusest ja sellest, et rahapuudusel peab see projekt ootama. Hullem on lugu see, et kinnitatud rahastamiskava järgi ei hakata süsteemselt ehitama neljarealist teed, vaid õgvendatakse, parandatakse olemasolevat kaherealist. Jah, kavandatud ristmikud on vajalikud ja õgvendused möödapääsmatud, kuid kvalitatiivset hüpet see endaga ei too. Valitsusele esitatud kavas on ka uuel trassil rajatav lõik Kosest Mäoni, kus juba praegu on kõige madalam liiklussagedus – 6400 autot ööpäevas. Teeseadus näeb ette I klassi maantee ehitamist, kui liiklussagedus on 6000 autot ööpäevas. Paraku selguvad Kose-Mäo lõigu parameetrid alles projekteerimise käigus. Seega pole kindlust, et nimetatud lõik tõesti neljarealiseks ehitatakse. Pigem on tõenäoline, et valitakse variant, kus uus tee tuleb endiselt kaherealine. Nii et kõlava kiire tee-ehituskava eestkõnelejad eiravad ka ammu vastu võetud teeseadust. Kokkuvõtteks, ükskõik mida Savisaar kiiremini valmis ehitada lubab, igal juhul pole tegu I klassi maanteega kogu Tallinna-Tartu vahelisel teelõigul. Seega pole tekkinud ka meil mingit vajadust loobuda nõudmast riigikogu otsust. Rahvaliidu otsust mitte toetada tee-ehituse eelnõu on kõige raskem mõista. Neil ei tohiks olla midagi idee vastu, kuivõrd erakond on volikogu tasandil veel selle aasta algul võtnud vastu sarnase otsuse, nagu sotsiaaldemokraadid parlamendile esitasid.
> Loe edasi |
kõik galeriid
