Olematus konkurentsis nöörivad pangad tavatarbijat

Finantsinspektsiooni juhi Raul Malmsteini eilne avaldus riigikogus pankade kõrgete teenustasude kohta ei üllata. Ajalehed on korduvalt küll kaude, küll otse viidanud suurpankade ahnusele. Maksete ja sularaha väljavõtu teenustasu kõrval kukub pankade kaukasse priske noos iga kord ka siis, kui kusagil kaardiga maksame.

Samal teemal: Teenustasud pankades on ikka ülikõrged

Hansapank tõi eile küll näiteks, et välismaised teenustasud Swedbanki grupi sees on nüüdsest soodsama hinnaga. Aga kodumaal võtab pank tasu ainuüksi selle eest, kui Hansapanga logoga kaart mõne teise panga automaati pista ja sealt kontojääki vaadata, mistõttu teadmine soodsama hinnaga välismaksest lohutab vähe.

Malmsteini ettekanne toob välja veel ühe joone. Tarbijatena korvame kõrgeid teenustasusid makstes hoopis kulusid, mida pangad teevad soodsaid eluasemelaene andes. Ning kuigi järelevalveametnik seda otse ei ütle, andis ta mõista, et konkurentsi Eesti pangandusturul õieti polegi. Kui just mõni üksik teenuseliik välja arvata.

Kogu pangandusturg on mõnusasti kahe suure Skandinaavia panga filiaali kontrolli all. Just nimelt filiaali, sest millekski enamaks pole Hansa- või Ühispanka õige pea enam põhjust nimetada. Kontroll ja arendus kolib, nagu teistegi suurte rahvusvaheliste korporatsioonide kontrolli all olevates Eesti ettevõtetes, kuhugi mere taha ja jäävad vaid käsutäitjad ettevõtted.

Aga Eesti pangad on tugevamad kui kunagi varem. Ilmselt raporteerivad nad ka selle aasta lõppedes rekordkasumeist. Seda ei saa neile ette heita. Nagu ka seda, et ülekanne internetipangas maksab kuni kuus krooni. Mugavus võiks ju midagi maksta.

Samas ei saa heaks kiita pankade tugevusega kaasnevat agressiivsust tarbija vastu. Eesti suurima panga internetipangas võib mitmekümne tuhande kroonise tarbimislaenu lepingu sõlmida kiiremini kui üks silmapilk. Lepingust loobuda on aga peaaegu võimatu. Vaid intress ja tagasimakse kohustus tuletab end meelde. See näiliselt tühine pisiasi aga ohustab kokku võttes meie kõigi heaolu.

Kui seni tõdesid keskpanga analüütikud, et euro tulek viibib peamiselt naftahinna kiire tõusu pärast, siis eile oli keskpanga juht Andres Lipstok sunnitud tõdema, et ka ülimalt kergekäeliselt antud tarbimislaenud ohustavad Eesti majandust. Mullu kasvas tarbimislaenude maht 125 protsenti. Olukord selles vallas on nii hull, et tavaliselt vaoshoitud Lipstok nimetas eile kommertspankade tegevust selles vallas agressiivseks ja sellise tegevuse tagajärgi küsitavaks.