«Eesti Raudtee seadis päästetööde juhi korralduse eiramisega reaalsesse ohtu kõigi lähipiirkonnas viibivate isikute elu ja tervise. Ohustatud olid ka raudteel töötav personal ja sündmuskohal töötavad päästetöötajad,» ütles siseminister Margus Leivo.

«õistagi oli ohustatud omanike vara ja ümbritsev keskkond. Kellelgi ei ole õigust majandushuvide nimel inimeste elu ja tervist ohtu seada. Irus aset leidnud intsident oli sedavõrd tõsine, et politseil tuleb süüdlased välja selgitada.»

Päästetööde juht andis 5. juunil kell 12.08 läbi Põhja-Eesti häirekeskuse raudtee dispetšerile korralduse sulgeda liiklus raudteelõigul, mis jäi umbes 40 meetri kaugusel asuva jäätmekäitluse vahelao põlengu tõttu otsesesse ohutsooni. Sellest hoolimata läbis 15-20 minuti pärast ohutsooni kütusetsisternidega raudteeüksus.

Raudteeliiklus pidanuks sulgema, kuna raudtee suunas puhus tuul ja oli plahvatusoht. Põlevas hoones asunud balloonid olid väga plahvatusohtlikud. Päästetööde juhi prognoosi kohaselt oleksid võinud paiskuvad osad tabada rongi kütusetsisterne ja põhjustada nii plahvatuste jada.

Päästeameti peadirektori Mati Raidma kriisikomisjonis antud hinnangu kohaselt oleksid sellest võinud tekkida purustused ja kahjustused põlengukohast kuni paari kilomeetri raadiuses.

Pärast põlevas hoones alanud plahvatusi andis kell 12.32 päästetööde juht uue korralduse rongiliikluse peatamise kohta, mida Eesti Raudtee lubas täita, kuid lasi sellest hoolimata ühel 66 masuuditsisterniga rongil selles ohtlikus raudteelõigus umbes 30 minutit hiljem liigelda.

Eesti Raudtee tegevdirektori asetäitja Riivo Sinijärve hinnangul on selge, et antud intsidendist tuleb õppust võtta.

«Eesti Raudtee tervitab kriisikomisjoni otsust Iru põlenguga seonduvat põhjalikumalt uurida ning loodab, et see annab tõuke seniste seadustes ning käsuliinis esinevate ebatäpsuste lahendamisele,» rääkis Sinijärv.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5