Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hindab ta armsate inimestega koos veedetud hetki. Kui emadepäeval koguneb pere esiemasid austama, siis päev varem või mõni hiljem oleks paslik pidada kohvitundi emaga kahekesi, rääkida olulistest asjadest – meenutada olnut ja vaadata tulevikku. Sisekujundajast kolme lapse ema ja peagi pooleaastaseks saava Lisette nooruslik vanaema Mari Jäätma kutsub alati oma ema emadepäeva eel einele.Neil on kenaks tavaks, et üks «osa» söömaajast on pärit Mari lapsepõlvest ja teine koosneb ema lemmikuist, kolmas on alati isemoodi. «Püüan alati luua erilist meeleolu nii värvide kui ka lilledega. Tore on sobitada uusi ja vanu nõusid. Kui vähegi võimalik, käin metsas lilli korjamas. Seekord on maakodust aiast toodud lilled,» räägib ta. Mari korraldatud pidudel on alati üllatusi, teavad neil osalenud. Nüüd kattis ta õitevahus ploomiokstega kaunistatud toas laua vaid kahele. Toolipadjad, laudlinad, salvrätid ja nõud valis ta ema lemmikvärvides – sinistes ja punastes toonides. Sinistesse vaasidesse pani ema lemmikud, õrnad ära-mind-unusta õied. Punasele vaagnale asetas kuhja omavalmistatud soolase ja magusa sisuga tuuletaskuid, sest need meenutavad Marile lapsepõlve perepidusid. Ilma kohvi ja koogita ei teki õiget pidulikku meeleolu. Tähtis on, et emade ja tütarde südamlikud vestlused toimuksid läbi aegade ikka ja jälle ning mööduksid mõnusas õhkkonnas. Selle nimel tasub vaeva näha. Ilusat emadepäeva! |
