Brüsselis asuv Euroopa piiskoppide komisjon (COMECE) avaldas hiljuti leppele toetust, kuid märkis, et referendumitel otsustamine on iga uskliku enda asi.

Mitmed eluõiguse toetajad ja usuaktivistid väidavad aga, et leppes sisalduv põhiõiguste peatükk on inimõiguste seisukohast suhteliselt ebaselge.

Kõhklejad kardavad, et leppesse kirjutatud põhiõiguste definitsioonid võivad viia Euroopa Kohtus selliste tõlgendusteni, mis lähevad vastuollu traditsiooniliste katoliiklike põhimõtetega.

Feministid ja abordipooldajad on samas teatanud, et nemad kavatsevad põhiõiguste peatüki tingimusi kasutada inimõiguste kaitsmiseks vastuolulistes piirkondades, eelkõige riikides, kus on väga karm seadusandlus.

Sündimata laste kaitse ühingu esindaja John Smeaton väidab omakorda, et ELi põhiseadusleppes märgitud inimõigused ei täida paljude ootusi.

Smeaton hoiatas, et kui põhiõiguste peatükk saab tõepoolest leppe siduvaks osaks, võib juhtuda sama, mis USAs, kus naiste ja sündimata laste õigused lähevad vastuollu.

Sarnaseid vastuväiteid on Smeatoni sõnul kõlanud ka elu lõpetamisele kaasaaitamise suhtes, mida õigustatakse viitega inimväärikusele ja vaimsele terviklikkusele.

COMECEi peasekretär Noel Treanor möönis selliste kartuste olemasolu nii katoliku kui ka teistes Euroopa kirikutes, kuid rõhutas, et eutanaasia ja abort jäävad riikide endi otsustada.

Naisõiguslased ja aborditoetajad on kindlalt lubanud kasutada põhiseadusleppest tulenevaid sätteid tegelemaks diskrimineerimisküsimustega mõnedes liikmesriikides.

«Õigus abordile on rahvusvaheliselt tunnustatud õigus, kuid mõnedes riikides, näiteks Poolas, Maltal ja Iirimaal on seda tunnustatud üksnes teoorias, kui sedagi, sest tegelikkusest on naistel praktiliselt võimatu seda teha,» ütles Poola naisõiguslane Wanda Nowicka.

Põhiõiguste peatüki vastased rõhuvad ka punktile, mis võib minna vastuollu katoliku kiriku põhimõttega, et preestriteks saavad ainult mehed.

Sel teemal on muret avaldanud ka vastne paavst Benedictus XVI.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5