| Eelnevalt teada olnud informatsiooni põhjal oletati, et Vabaduse väljaku alused müürid võivad olla suures osas säilinud. Nende hea olukord oli aga üllatuseks ka kaevetöid teostanud arheoloogiafirmale. «Õieti see ei ole jupp, see ei ole fragment,» märkis kaevetöid läbi viinud ettevõtte AGU-EMS arheoloog Villu Kadakas. «Tõenäoliselt on see bastionaalsüsteemi eskarpmüür niimoodi sikksakina olemas terve Vabaduse väljaku all, alates Harju mäe küljest kuni Jaani kirikuni.» Tegemist on enam kui kaks meetrit paksu ja viis-kuus meetrit sügava müüriga, mis kunagi oli vallikraavi linnapoolseks servaks. Vallikraav ise kulges Jaani kiriku poolt, kusjuures kraav lükati 19. sajandil täis ja sinna peale ehitati vaiadele kirik. Parkla rajamist komplitseerib ka asjaolu, et tegemist on niiske pinnasega, mistõttu kahekorruselise maa-aluse parkla rajamisel tuleb mõelda ka sisseimbuva vee tõkestamisele. «See pinnas on niiske, lisaks sellele on varasel keskajal olnud seal piirkonnas üks madal veekogu,» märkis Kadakas. Arheoloogid ei taha kergelt nõustuda vanade müüride lammutamisega parkla rajamise nimel. Kadaka hinnangul ei annaks vaid ühe väikese tüki säilitamine edasi müüri olemust. «See eskarpmüür on ikkagi oma tervikus väärtus,» oli ta veendunud. See tähendab, et parkla tuleb risti väljaku alt kulgevate müüride vahele mahutada, millega seni arvestatud ei ole. See tõstab aga ehituse hinda ning seab ajalise surve alla projekteerijaid. Kadakase hinnangul oleks vastavad uuringud pidanud tellima juba mitu aastat tagasi, siis oleks ümberprojekteerimist nüüd vähem. Lähinädalatel teevad arheoloogid veel paar proovikaevamist ning seejärel peavad kultuuriväärtuste amet otsustama, kuidas parklat ja ajalugu ühendada. Toimetas PM Online |
