Seni on mitmed abordi-vastased huvigrupid väitnud, et looted hakkavad välisele stimulatsioonile reageerima alates raseduse 20 nädalast.

Seetõttu kaalutakse näiteks USA-s muuta arstidele kohustuslikuks naiste teavitamine sellest, et abordi sooritamine tekitab lootele valu.

Samuti on tehtud ettepanekuid, mille kohaselt tuleks alates 22. rasedusnädalast loodetele vajadusel anda valuvaigisteid.

Birminghami Ülikooli professori Stuart Derbyshire’i kinnitusel areneb loote aju umbes 26. rasedusnädalaks piisavalt, et vajadusel tunnetada valu, kuid tegelikkuses hakkab inimene valu tunnetama alles pärast sündi.

Nimelt tekitab platsenta loote jaoks magamiseks sobiva keemilise keskkonna ning oluline osa aistingute arenemisel tekib alles sündimisel.

«Valu on midagi sellist, mis tekkib meie kogemuste põhjal ning areneb välja stimulatsioonide ja inimestevahelise suhtlemise käigus,» selgitas professor Derbyshire.

«Valu muutub võimalikuks sündimisel algava psühholoogilise arengu läbi, kui imik eemaldatakse üsa kaitsvast keskkonnast,» lisas teadlane.

Professor Derbyshire’i hinnangul ei muuda uuring siiski oluliselt abordipooldajate ja –vastaste vahelist debatti.

Juhul, kui uuringu tulemused tõele vastavad, muudab see Derbyshire’i hinnangul asjatuks valuvaigistite andmise loodetele, kuna selline protseduur kujutab naiste jaoks ebavajalikku riski.

Abordivastase heategevusorganisatsiooni esindaja Anna Pringle’i sõnul on aga tõestatud, et umbes 20 nädala vanused looted suudavad reageerida nii muusikale ja inimkõnele kui ka füüsilistele stiimulitele.

Samas nentis ka Pringle, et abordiõiguse üle käivad debatis ei ole eriti oluline see, kas loode tunneb valu või mitte.

«Inimene on inimene igal juhul ja tal on õigus elule ning see õigus on sõna otseses mõttes ülem kõigi teiste õigustega võrreldes,» ütles Pringle.

Toimetas Peeter Kuimet, reporter/toimetaja

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.86