| Uuringu kohaselt pidas laevahuku uue uurimise algatamist kindlasti vajalikuks 55 protsenti vastanutest, pigem vajalik oleks see 17 protsendi meelest. Huku uut uurimist ei soovinud veidi alla veerandi ehk 23 protsenti inimestest, sealhulgas 12 protsenti pidas uurimise taasavamist kindlasti ebavajalikuks. BNS/Faktum&Ariko uuringust selgub ka, et 26 protsenti inimestest pidas õnnetuse põhjustajaks pommiplahvatust ning 24 protsenti nägi selle taga mingit muud põhjust, näiteks salakauba, sealhulgas sõjatehnika vedu, poliitilisi tagamaid, kuritegevust, õnnetute juhuste kokkulangemist ning vastutavate inimeste lohakust. Vaid kümnendik inimestest pidas huku põhjuseks tehnilisi puudusi laeva ehituses. BNS-i tellimusel küsitles Faktum&Ariko 4.-6. aprillini telefonitsi 402 valimisealist inimest üle Eesti.
|
BNS/Faktum&Ariko uuringu kohaselt peab üle 70 protsendi inimestest vajalikuks algatada uuesti parvlaeva Estonia huku rahvusvaheline uurimine.
Vanemad uudised
