Tartu Ülikooli inimgeograafia õppetooli professori Rein Ahase sõnul kaardistati uuringus n-ö Tallinna tagamaa ning põhilised paigad, kuhu inimeste elu- ja töökohad on linnast valgunud. Uuringu põhjal selgus, et tagamaalt pendeldab pealinna vahet ligi 40 000 inimest. Esikohal on Viimsi ja Harku vald kumbki üle 5000 inimesega, neile järgneb Rae vald rohkem kui 4000 inimesega. Inimeste pendelrände uurimiseks kasutati ainulaadse meetodina mobiiltelefonide kõneeristuste põhjal loodud andmebaasi. «Maailm on muutunud mobiilseks ja inimesed liiguvad palju. Enam ei ole võimalik rahvaloenduse või rahvastikuregistri andmete põhjal ühiskonda kirjeldada,» rääkis Ahas. Uuringu koostajad tõid välja, et linna lähiümbrusesse kolimisega pole inimesed saanud oodatud elukvaliteedi tõusu ja elukeskkonda ning vaevlevad mitmesuguste probleemide küüsis, nagu näiteks kallinev laen, laguneva ehituse pidev remondikulu ja halb infrastruktuur. Noored lastega perekonnad on hädas lasteaiakohtade ja lastehoiu korraldamisega. Lisaks kaasnevad linna laialivalgumise ja autostumisega transpordiprobleemid. Valuküsimuste lahendamiseks pakuvad uuringu koostajad, et Tallinn peaks algatama linnakeskuse atraktiivsemaks muutmise programmi. Ka peaks tähelepanu pöörama looduslähedase ning turvalise elukeskkonna pakkumisele ning rannikualade, linnametsade ja tööstusalade kasutusele võtmisele. Eriti oluliseks peetakse linna avamist kergliiklusele ning autode hulga ohjeldamist. |
