|
«Mingite täiendavate piirangute rakendamine oleks ennatlik, sest kõik kolm
valdkonda, kus väljendusvabadust saab piirata - avalikes huvides, perekonna
eraelu kaitseks erahuvides ja õigusemõistmise huvides - on seadustega kaitstud.
Mingit seaduste või sätete puudumist mina täheldanud pole,» rääkis riigikohtu
esimees ETV hommikusaates «Terevisioon».
Raski arvates on avalikkuse informeeritus ühiskonnas toimuvast tähtsam kui
see, kas keegi mõistetakse süüdi või mitte. Avaliku elu tegelaste vastu on tema
sõnul paratamatult suurem tähelepanu.
«Tasakaalu otsimine, et selle inimese hea maine oleks säilitatud ja teiselt
poolt avalikkus oleks informeeritud, on pidev tasakaalu otsimise protsess,»
nentis Rask.
Rask arvab, et diskussioon ühiskonnas, kus see tasakaalupunkt leitakse, on
igal hetkel vajalik. «Probleeme on kogu aeg, aga ma ei näe, et need probleemid
on sellised, mille pärast me peaksime hakkama rääkima nö riigi mittetoimimisest
või meedia vabaduse piiramisest,» sõnas Rask.
Märt Rask märkis, et niikaua kui kehtib põhiseadus, on vaikiva ajastu
tulemisest mõttetu rääkida.
«Ma arvan, et selliseid probleeme (sõnavabadusega) ei ole, et me saaksime
öelda, et meil on vaikiv ajastu tulemas. Vanade klieede kasutamine ja rahva
hirmutamine on minu meelest täiesti mõttetu, sest niikaua kui kehtib põhiseadus,
on see välistatud,» ütles ta.
Rask rõhutas, et süütegude uurimise osas on infomonopol riigi käes. Ta
selgitas, et kui info uurimise käigu kohta satub ajakirjanike kätte, siis selle
eest vastutab riik, mitte ajakirjanik. Samas peab aga ka ajakirjanik, kellele
see info on kättesaadav, nende andmetega käima ümber delikaatselt.
«Kui kord on kedagi tembeldatud süüdistatavaks või ka juba süüdiolevaks, siis
seda plekki maha pesta pole võimalik,» nentis ta.
Rask tõmbas samas tähelepanu sellele, et kui keegi tunneb end riivatuna või
kui kellegi hea nimi on teotatud, siis on sellisel juhul võimalik pöörduda
kohtuliku kaitse poole tsiviilkohtupidamise korras.
Rask nentis, et eriti agaralt eraelu puutumatusega seoses Eesti inimesed
kohtusse ei pöördu. «Avalikkus ei tea võimalusi, kuidas on oma head nime
võimalik kaitsta,» arvas ta.
|
