| Üle 50 protsendi Postimees Online`i küsimusele vastajaist leidis, et see oleks ainuõige samm. Natuke üle 23 protsendi leidis, et Meri mälestust ei ole eraldi tarvis jäädvustada, sest see püsib rahva mälus niisamagi ere. Peaaegu 15 protsenti vastajaist olid seevastu praktilisema meelega. Nemad looksid Meri mälestuse põlistamiseks temanimelise teadusasutuse. Natuke üle seitsme protsendi vastajaist tunneks küsitluse põhjal rõõmu Lennart Meri ausambast ja kolm protsenti tema nime andmisest Teatri väljakule. Mihkel Mutt kirjutas Postimehes presidendi surma-aastapäeva puhul, et Lennart Meri oli erakordne igasuguste standardite järgi ning säärasel isiksusel on igal ajal esile kerkida väga raske. Läänes poleks ta seda sel määral ilmselt suutnudki. Veel lisas kirjanik, et kui Lennart oleks sündinud viiskümmend aastat hiljem, alustanud oma avalikku tegevust praegusel ajal, siis ei jõuaks ta Eestis küllap kuigi kaugele. Meri-sugune mees mängitaks tänases Eestis auti kui ekstsentrik, soleerija, artist vms, tõdes Mutt. Aga ta juhtus elama ja tegutsema ajas ning ruumis just nii, et kõik rullus lahti kõige paremal mõeldaval kombel - sellepärast tal oligi hullupööra vedanud, kirjutas Mutt. Toimetas Rando Tooming, PM online |
