Osa Siiri Miti (70) ning tema vendade Tiidu, Olevi ja Ülo Tüvi vanaisale kuulunud Roosimäe talu maadest on Harjumaale Jõelähtme valda Jõesuu külla rajatud paljureklaamitud golfiväljakute all. Lisaks kerkib maale, mida perele ei tagastatud, 42 uhket elamut, millest igaühe müügihind 8-9 miljonit krooni.«Ma ei tea, kus olid muinsuskaitsjate silmad, kui golfiväljakud iidsete kivikalmete vahele pressiti,» lausus Mitt. «Piinlik, aga ärihaide huvid kaalusid isegi esivanemate luud üles.» Maa sokutati ärimeestele Miti väitel sokutasid Jõelähtme vald ja Harju maavalitsus talumaad ärimeestele ajal, kui me veel õnnest oma riigi sünni üle oimetud olime. «Meie nautisime ühtekuuluvustunnet, aga osa, kellel olid juba suured privileegid, nagu näiteks Tallinna näidislinnuvabriku juhtkond, mõtles, kuidas minu vanaisa maid endale saada,» rääkis Mitt. Seejuures palus naine süüdistatavate hulgast välja arvata linnuvabriku endise direktori Aleksander Linnu. Kuna mereäärses külas oli puutumatu loodus, tekkis ärimeestel idee rajada sinna puhkekompleks. Mõeldud – tehtud. Miti sõnul algas klaperjaht külarahva esivanemate maadele. Kohalik rahvas aeti koosolekule, kus neid mõjutati maast loobuma, käidi kodudeski. Maast loobumise eest pakuti telefoniliine ja kaabeltelevisiooni. «Ärimehed ja vald lootsid, et probleeme ei teki, aga probleemid tekkisid,» rääkis Mitt. Kui Mitt 1999. aastal oma maad mõõtma läks, selgus, et kõike tagasi ei saa. Kümme hektarit Miti ja ta vendade ning 120 hektarit teiste külaelanike maad oli korraga Eesti-Soome ühisfirma International Baltic Golfmarina omaks saanud. Mitt ja tema vennad hakkasid kohtust õigust otsima. Okkalisel teel oli palju kaotusi. «Matsin abikaasa, enne seda vend Olevi. Närvikulust pole mõtet rääkidagi,» lausus Mitt. Kuid tema ja ta vendadega samasse seisu sattusid ka paljud teised külaelanikud, kel eluaastaid 70-80. Nemad polnud ei oma vanuse, tervise ega rahanappuse tõttu võimelised kohtuteed alustamagi. Seitse aastat sõdis pere ning neid esindanud vandeadvokaadid Jugans Grossmann ja hiljem Andres Past kohtus. Kohtuasi on nüüdseks läbi teinud kolm kohturingi. «Üritasime kolmele tuliselt riigi eest seisnud advokaadile, selgeks teha, et meilt on maatükk röövitud,» rääkis Mitt. «Nõudsime hüvitust maa väärtuse järgi, aga riigi (Harju maavalitsuse – toim) ja valla advokaadid põlastasid: te tahate riigi arvel alusetult rikastuda,» meenutas naine. «Kas see on rikastumine, et tahtsime 2001. aasta turuhindade järgi ühe ruutmeetri maa eest 35 krooni?» küsib Mitt. Kuigi kohtumaraton lõppes eelmisel nädalal, ei nõudnud Mitt ja ta vennad summa kahekordistamistki, kuigi praegu küsitakse ühe ruutmeetri sama maa eest juba 600–700 krooni. Kurja juureks, mille tõttu Mitile ja ta vendadele kümmet hektarit maad ei tagastatud, on vabariigi valitsuse korraldus nr 509-k 5. juulist 1994. Selle paberi taga on Miti väitel linnuvabrik ja vald, kes soovisid, et 130 hektarit maad jäetaks ärimaana riigi omandisse. Et lasta see hiljem erastada firmal International Baltic Golfmarina. Kahtlaselt kiire korraldus Tallinna halduskohus tühistas eelmisel aastal selle korralduse kui õigusvastase. Kohus leidis, et golfiväljakute rajamine, mida kasutab vaba aja veetmiseks kaduvväike osa Eesti elanikkonnast, pole piisav põhjus õigusvastaselt võõrandatud maa riigi omandisse jätmiseks. Tallinna ringkonnakohus oli teist meelt. Nüüd tühistas riigikohus ringkonnakohtu otsuse, leides nagu halduskohuski, et valitsuse korraldus on õigusvastane ja maa jätmine riigi omandisse polnud õigustatud. Ent riigikohus viitab oma lahendis ka sellele, et kaks päeva pärast Mitile ja ta vendadele saatuslikku valitsuse korraldust jõustus maa riigi omandisse jätmise kord, millest vabariigi valitsus pidi olema teadlik, kuid mida nähtavasti ei soovitudki järgida. Talumaast sai golfiväljak Siiri Mitt käis riigiga õigusvastaselt võõrandatud maa pärast kohut 1999. aasta augustist 2007. aasta märtsini. • 1991 – Jõelähtme külanõukogu eraldas firmale International Baltic Golfmarina (IBG) Tallinna linnuvabriku maadest 130 hektarit • 1992 – Jõelähtme vald mõõtis maa IBG-le, vabariigi valitsus lubas maa eraldada neile tähtajatuks kasutamiseks ja anda ehitusloa Jägala-Jõesuu puhke-spordikompleksi ehitamiseks • 1993 – IBG sai ehitusloa • 1994 jaanuar – Mitile ja tema vendadele otsustati tagastada 22,12 hektarit maad juuli – vabariigi valitsus kinnitas riigi omandisse jäetud maade nimekirja, milles oli majandusliku otstarbega ärimaana kirjas 127,6 hektari suurune maatükk Manniva külas (kuu aega hiljem koormati kinnisasi 99-aastase hoonestusõigusega IBG kasuks) • 1998 – vald andis IBG-le õiguse erastada ostueesõigusega127,6 hektarit riigimaad • 1999 – vald mõõtis Mitile ja ta vendadele tagastamiseks välja 12,12 hektarit • 2000 11. jaanuar – vald müüs IBG-le127,6 hektarit 28. jaanuar – Mitt ja ta vennad pöördusid kohtusse 2002 märts – vald otsustas Mitile ja ta vendadele tagastada küll 12,55 hektarit, aga mitte 9,57 hektarit |
