Saddam esitas kaebuse 2004. aasta 29. juunil.

Eksdiktaator väitis, et ta kuulub Eesti, Albaania, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Ungari, Islandi, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Hollandi, Poola, Portugali, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Türgi ja Ukraina jurisdiktsiooni alla, kuna need on ka pärast võimu üleandmist Iraagis 2004. aasta juunis seal de facto võimul.

Saddam kaebas oma vahistamise, kinnipidamise ja sellele järgnenud üleandmise üle Iraagi võimudele ning jätkuva kohtuprotsessi üle, toetudes Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklitele 2, 3, 5 ja 6.

Need aktid käsitlevad õigust elule, piinamise ning ebahumaanse ja alandava kohtlemise keelamist, õigust vabadusele ja turvalisusele ning õigust õiglasele kohtumõistmisele, samuti konventsiooniga sätestatud surmanuhtluse tühistamisele.

Saddam väitis, et ta hukatakse pärast «näidisprotsessi», kus talle ei võimaldata isegi kõige põhilisemaid kaitsevahendeid.

Kohus lükkas taotluse tagasi, otsustades, et taotleja pole tõestanud oma viibimist ülalmainitud riikide jurisdiktsiooni all.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2