Novembris sõlmis tallinlane Malle Mürk Laulasmaal asuva veidi üle miljoni krooni maksnud maja ostmiseks notari kinnituseta lihtkirjaliku eellepingu ja tasus maakleri küsitud 15 000-kroonise broneerimisraha. Majaostu rahastamiseks pidi ta enne leidma veel oma korterile ostja. Kuigi korter sai kiirelt maha müüdud ja raha oli olemas jaanuari algul, lükkus ost edasi 25. jaanuarile, sest maja omanikul ei olnud müügiks vajalikud dokumendid korras.Ootamatu teade Vahetult enne notari juurde minekut teatas müüja aga Mürgile, et on leidnud uue ostja, kes pakkus 300 000 krooni rohkem. Samas oli Mürgi korter müüdud ehk siis ta oli ühe hetkega koduta. «Alles hiljem sain aru, kui tühine see eelleping oli,» nentis ta ja näeb süüd Primahausi maakleril, kes ei võtnud internetist sellel ajavahemikul kuulutust maha ega aidanud uut elukohta asemele otsida. Majast ilma jäänud Mürk läks siiski kokkulepitud ajal notari juurde, et rääkida juhtunust, kuid viimane kirjutas talle veel omakorda arve 50 protsendile summast, mis ta oleks notarile maksnud tehingu tegemisel. «Põhjenduseks ütles notar, et temal on aeg läinud ja töö tehtud,» meenutas Mürk. Põhjendus hinnatõusus Primahaus Kinnisvara juhataja Toivo Ottmaa leidis, et selle majaostu puhul oli probleemiks väga pikaks ajaks – kolmeks kuuks – tehtud eelleping. «Ja just sellisel ajamomendil, kus elamute hinnad hakkasid kasvama,» lisas Ottmaa, kelle väitel oleks Mürk pidanud maja kiiremini ära ostma. Ottmaa sõnul tõusis hind vahepeal ja maja müüdi Mürgile lubatust 20 protsenti suurema summa eest. Ka notariaalselt kinnitatud eelleping ei oleks Ottmaa kinnitusel Mürki aidanud, sest müüja maksis leppetrahvi ära ja oleks ka notariaalse lepingu puhul seda teinud. «Kui trahvisumma oleks 100 000 krooni olnud, poleks ehk maja teisele müüdud,» lisas ta. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Kaupo Paal ütles, et Eestis kehtib 1993. aastast nõue, et ka eelleping peab olema notariaalselt tõestatud vormis selleks, et selle alusel midagi nõuda. «Kõik need, kes lihtkirjalikke eellepinguid sõlmivad, peavad arvestama sellega, et need on seaduse silmis kehtetud,» rõhutas Paal. «See tähendab, et eellepingu täitmist ei saa nõuda ja eellepingu rikkumise korral ei saa ka nõuda leppetrahvi maksmist ega kahju hüvitamist.» «Tuleb arvestada, et enne notariaalse lepingu sõlmimist ei saa ostja müüja käest midagi nõuda,» nentis Paal. AT Kinnisvara hindaja Margus Kruut rõhutas, et majaostja ei tohiks müüa oma korterit enne, kui uus elamispind on lõplikult olemas. «Praegusel ajal võib Eestis maakleritööd teha kes iganes, seetõttu rikuvad korralike maaklerite mainet ebaprofessionaalsed ja paraku ka ebaausad vahendajad, kes ei maksa riigile makse ning kes ei ole ka kahjuks midagi kuulnud maakleri kutse-eetikast,» nentis Kruut. Kuidas osta kinnisvara?
• Kohe, kui sobiv korter on leitud ja on kindel, et ostja seda endale lubada saab, tuleb minna notari juurde ja sõlmida leping. • Notariaalses dokumendis võib leppida kokku kõiges selles, mis esmapilgul lõplikku kinnisasja ostmist takistab. Näiteks selles, et ostja võib teatud tingimustel kinnisasja ostmisest loobuda (kui ei saadud pangast laenu või ei õnnestunud oma senist eluaset maha müüa vms). • Kõik, kes notariaalselt kinnitamata eellepinguid sõlmivad, peavad arvestama, et eellepingu rikkumise korral ei saa nõuda leppetrahvi maksmist ega kahju hüvitamist. Juhul kui sellise eellepingu alusel on makstud ettemaksu, käsiraha vms, võib maksja nõuda selle tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. Allikas: justiitsministeerium
|
Majaostuks eellepingu sõlminud ja oma korteri maha müünud tallinlanna jäi kinnisvarast ilma vaid päev enne lõplikku ostu-müügilepingu sõlmimist, sest müüja otsustas suuremat hinda pakkunud konkurendi kasuks. 
Vanemad uudised
