|
Belgrad teatas täna, et kuulutab juba ennetavalt annulleerituks võimaliku
Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni, vahendasid Reuters ja AFP. Serbia peaminister
Vojislav Kotunica kinnitas meedias, et valitsus ei lase ennast alandada
koduõuele rajataval «nukuriigil».
Serbia valitsuse seisukoht jääb endiseks, et valdavalt albaanlastega
asustatud provintsi ühepoolne iseseisvumine rikub riigi suveräänsust ja
terviklikkust, mis on vastuolus ka ÜRO tagatiste ja rahvusvahelise õigusega ning
seega õigustühine.
Venemaa president Vladimir Putin aga süüdistas tänasel suurel
pressikonverentsil Kremlis, et Euroopa rakendab Kosovo riiklust jõuga läbi
surudes topeltstandardeid, sest ei tunnista teisi samasuguseid separatistlikke
piirkondi maailmas.
«Me leiame, et ühepoolne toetus Kosovo iseseisvusdeklaratsioonile ei ole
moraalne ja õige,» ütles Putin. «Sellistele probleemidele on häbiväärne läheneda
topeltstandarditega,» oli ta kriitiline.
Serbia pakub juba üheksa aastat lahus elanud albaanlaste provintsile
laialdast autonoomiat, ent seisab Moskva toel jõuliselt vastu selle
iseseisvumisele. Kosovo peaminister Hashim Thaēi seevastu kinnitas eile, et
pärast riigi väljakuulutamist on selle üheks peaeesmärgiks just astumine
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO).
Kosovo pääs maailmaorganisatsiooni ridadesse on aga väga ebatõenäoline, sest
Venemaa saab sellele julgeolekunõukogu alalise liikmena panna veto. ÜRO harta
kohaselt otsustab peaassamblee uute liikmete vastuvõtmise aga julgeolekunõukogu
soovitusel.
ÜRO Julgeolekunõukogus toimub hiljem täna erakorraline nõupidamine, et hoogu
koguvat kriisi kuidagi leevendada. Venemaa ja Serbia üritavad seal selgitada
Kosovo iseseisvumise ohtlikkust. Diplomaatide sõnul ei pruugi aga ühenduse
peasekretär Ban Ki-moon protsessi üldse sekkuda, kuna nõukogus valitseb nii või
teisiti patiseis lääneriikide ja Venemaa vahel.
Diplomaatide hinnangul ei ole aga Kosovo jaoks üldse esmatähtis ÜRO
tunnustus, vaid hoopis see, millised riigid provintsi iseseisvust tunnustavad.
«See ei ole ÜRO küsimus. See on individuaalsete riikide küsimus,» märkis üks
allikas, kelle sõnul võetakse teema üles ka Euroopa Liidu välisministrite
kohtumisel esmaspäeval.
Venemaa kutsub julgeolekunõukogu erakorraliselt kokku tõenäoliselt ka kohe
pärast seda, kui Kosovo iseseisvuse välja kuulutab, tuues põhjuseks asjaolu, et
see olevat vastuolus resolutsiooniga aastast 1999.
USA ja suurem osa ELi liikmesmaid, teiste seas Suurbritannia, Prantsusmaa,
Saksamaa ja Itaalia, on juba kinnitanud, et nad kavatsevad Kosovot kiiresti
riigina tunnustada. Samas on mitu riiki, nende hulgas ka Hispaania ja Kreeka,
väljendanud selle suhtes vastumeelsust.
Lääneriigi diplomaadi sõnul üritab Venemaa lüüa kiilu ELi liikmesmaade vahele
enne esmaspäevast välisministrite kohtumist, kuna just siis võetakse nähtavasti
teemaks Kosovo tunnustamise küsimus. Serbias on varem ennustatud , et provints
võib sõltumatuse välja kuulutada vahetult enne arupidamist, pühapäeval.
Serbia kaalub samal ajal kogu eurointegratsiooni protsessi peatamist, kui EL
tõesti tunnustab Kosovo suveräänsust. Kotunica nõuab, et kõik teised teemad
jäetaks tagaplaanile, kuni see küsimus on leidnud lahenduse.
Veidi leebema positsiooni võtnud aga äsja tagasivalitud president Boris
Tadić, kes annab uue ametivande homme. Tadić tõdes, et riigil pole Euroopa
kõrval alternatiivi, ehkki seda pole ka oma territoriaalse puutumatuse
kaitsmisel.
Kosovot peavad serblased oma põliseks alaks ja õigeuskliku kultuuri hälliks,
ehkki tänapäeval moodustavad nad kohalikust elanikkonnast vähem kui
kümnendiku. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
