ETV Valimisstuudio majandus- ja maksupoliitika saates lubasid poliitikud kiiret palgatõusu ning hoiatasid krooni devalveerimise eest, kui eurole üleminek liiga kaugesse tulevikku nihkub.

Kolmapäevaõhtuses ETV Valimisstuudio saates väitlesid majandusteemadel reformierakondlane Meelis Atonen, Taavi Veskimägi Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Heido Vitsur, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor, rahvaliitlane Mart Opmann, roheline Valdur Lahtvee ja kristlik demokraat Arne Kuum. Saatejuhid olid ETV uudistejuht Andres Kuusk ja Eesti Raadio uudistejuht Hanno Tomberg.

VIIMASED KOMMENTAARID :F tsurka 01:09  kommentaarist  järeldan, et on  viimane aeg jalga  lasta enne kui see  kaardimajake 'eesti  ... adunen minu eesmärk on  parlamendipoistele  vähemalt  100tuhhi,teistele nn.  lihtsurelikele aitab  10 tuhhist kü... Teised kommentaarid

Palgad
Heido Vitsuri sõnul võib Eesti keskmine kuupalk olla nelja aasta pärast 20 000-krooni all. Eestist hakkavad noored inimesed ära minema ja kui lihtsad kohvikallajad teenivad välismaal ligi 1500 eurot ehk 24 000 krooni, siis nad lihtsalt lähevad muidu ära, märkis Vitsur.

Atoneni sõnul on Vitsuri lubatud palganumbrit tõenäoliselt ka reformierakonna juhtimisel keeruline saavutada. "Palk ei saa olla eesmärk iseenesest," rõhutas Atonen. Tema sõnul läheb Eestil hästi ja palgad tõusevad kindlasti oluliselt ka tulebikus, kuid mitte nelja aastaga ligi kaks korda ehk 20 000 kroonini.

Veskimägi sõnul seavad palgatõusule piirid erasektori võimalused, mistõttu peab investeerima eelkõige tootlikkuse kasvu. "Meil tuleb investeerida uutesse ideedesse, haridusse ja innovatsiooni ja see võimaldaks ka hiljem rohkem palka maksta," märkis Veskimägi.

Opmanni sõnul on praegu Eestil hea aja eelarve juurdekasv, kuid see põhineb täna paljuski kinnisvarasektoril, mistõttu see pole jätkusuutlik kasv. Opmanni sõnul lubavad prognoosid kiiret kasvu veel kuni järgmise aasta lõpuni.

Kuuma sõnul tuleks riigisektori palgamäärad muuta läbipaistvamaks, sest täna on igasugu lisatasud riigiametites tihti suuremad, kui palk ise. Tema sõnul peaks palk sõltuma riigisektoris ka vastutusest ehk kui vastutus on väga suur, siis võib ka riigisektori palk erasektorist kõrgem olla.

Nestori sõnul ei huvita keskmise palga number enamikku inimesi, sest paljude inimeste palk jääb alla selle. Kui mujal maailmas on võimalikud palgalepped, siis peaks tema sõnul ka Eestis palgalepped laienema lisaks miinimpalgale ka kõrgharitud spetsialistide palgamääradeni.

Veskimägi sõnul tuleks riigisektoris määratleda prioriteedid ja vastavalt sellele ka palgarahasid suunata. "Kui haridus on prioriteet, siis peavad ka õpetajate palgad rohkem tõusma," rõhutas Veskimägi.

Lahtvee sõnul 12-15 protsendiline palgatõusu aastane tempo jätkub ka järgmistel aastatel majanduskasvu ja välissurve toel. Tema sõnul toetavad seda kinnisvarabuum ja ELi mõjud. Pikemas perspektiivis siiski tema sõnul kasvutempod vähenevad, sest Eesti majandus pole oma energiamahukuse tõttu konkurentsivõimeline. Lahtvee sõnul peaks riik sekkuma, et lõhed suuremate ja madalamate palkade vahel ei suureneks.

Vitsuri sõnul on õpetajate palgad täna väga "närused", mistõttu ei ole võimalik ka teadmistepõhist Eestit üles ehitada. Tema sõnul ei tohiks ka arstid saada vähem palka, kui pankade laenutöötlejad. Vitsuri sõnul peaks olema prioriteediks haridus, teadus ja meditsiin ning sellest peaks riik lähtuma ka oma palgapoliitikas.

Atoneni sõnul sõltub siiski palgatõus Eesti arenguteest - kui tulevad valed otsused tulumaksu osas ning Eesti majanduskasv võib väheneda, siis pidurdub ka palgatõus.

Riigieelarve
Nestori sõnul toetavad sotsid tasakaalus eelarvet, mis on mõistlik tee olnud, kuid kui arenguks oleks vaja täiendavaid investeeringuid, siis peab ta ka võimalikuks laenu ja võlakirjade väljalaskmist. Tema sõnul viivad majandust edasi kulutused haridusse ja tööjõudu.

Kuuma sõnul toetavad kristlikud demokraadid konservatiivset majandusmudelit. Tema sõnul peaks riigieelarve olema õiglane eelarve, et riik majandaks maksurahaga läbipaistvalt ja arusaadavalt. "Nii väikses riigis ei tohiks olla nii palju vaeseid," märkis Kuum. Tema sõnul on Eesti olnud edukas ja piisavalt jõukas, et mõelda ka vaesematele. "Tuleks rohkem hoolida ja märgata ka inimest, kellel ei lähe nii hästi."

Opmanni sõnul toetab ka rahvaliit tasakaalus eelarvet. Näiteks võiks küll tema sõnul Tartu-Tallinna maantee ehituseks lasta võlakirju välja, kuid see ei pruugi eelarvet siiski tema sõnul veel tasakaalust välja viia.

Roheliste sõnul tuleks töö maksustamise asemel minna üle üha rohkem tarbimise ja resursside maksustamisele. Nii jääks inimestele säästlikult tarbides rohkem raha kätte, kinnitas Lahtvee.

Atonen kinnitas, et reformierakond on võimeline õhukese riigi poliitikat ka tulevikus edasi viima. Tema sõnul laenu leib pole eriti pikk, mistõttu ta ei pooldanud võlgu elamist ja riigilaene. Atoneni arvates pole vaja riigil laene võtta ja eelarve tasakaal on põhiline. Atonen tunnustas selles mõttes ka rohelisi ja kristlikke demokraate, kes mõtlevad reformierakonnaga sarnaselt.

Atoneni sõnul võib keskerakond küll telekas hirmutada, et maksude alanemine tähendab koolide sulgemist, kuid see on vale. "Tegelikult pole koole selle pärast kinni pandud, vaid  riigil ja rahval on rohkem raha," rõhutas Atonen. Tema sõnul ei tähenda madalamad maksud väiksemaid riigi tulusid, vaid pigem vastupidi. Ka maanteede ehituseks ei pea tema sõnul laenu võtma, vaid on ka teisi võimalusi - nagu näiteks koostöö erasektoriga.

Ettevõtete tulumaks
Atoneni sõnul ettevõtte tulumaksu osas ei toeta nad vana süsteemi ehk ettevõtetele tulumaksu taaskehtestamist, vaid igal juhul praeguse süsteemi säilitamist. Kuigi tema sõnul on palju parteid sellele vastu.

Veskimägi sõnul on praegune tulumaksusüsteem hästi töötanud, mistõttu on ka IRL praeguse ettevõtte tulumaksusüsteemi säilitamise poolt. Tema sõnul oleks võimalus minna tulevikus ka investeerimisreservi peale, mis võimaldaks investeeringute maksuvabastust. Oluline on maksusüsteemi etteaimatavus, kuid praegune koalitsioon on sellega väga jänni jäänud, leidis Veskimägi.

Opmanni sõnul on tal hea meel, et ettevõtete tulumaksu teema pole praeguste valimiste teema, sest see pole nii lihtne küsimus, et lihtsalt laua taga selle üle debateerida. Opmann oleks igati praeguse süsteemi säilitamise poolt, kuid ekspertarvamusi lugedes tundub talle, et see pole väga lihtne.

Nestori sõnul meeldib ka sotsidele, et Eestisse oleks soodne investeerida, kuid see ei tähenda tema sõnul, et praegune süsteem on kõige parem. Ta tõi näiteks, et tööandja investeeringud töötajatesse peaksid olema tulumaksuvabad. Lisaks märkis Nestor, et teadmatus, mis saab  ettevõtete tulumaksuga, võib muuta välisinvestorid ettevaatlikuks ning piirata investeeringuid Eestisse.

Lahtvee sõnul rohelised maksustamise põhimõtteid ei taha muuta, kuid samas pooldaks ta majanduse arvestamise põhimõtete muutmist, sest tänane kasv toimub tulevaste põlvede arvelt - tööjõu ja loodusressursside arvelt.

Euro
Vitsuri sõnul on riigile praegu oluline hoida majanduse kasvutempot ja ehitada riiki üles, mistõttu eurole üleminek pole peamine.

Veskimägi vaidles vastu, et iga aasta, mis lükatakse eurole üleminek edasi, toob kaasa ka kroonile kursiriski, kui kunagi minnakse eurole üle. Tema sõnul on taunimisväärne, et valitsus pole seda oluliseks pidanud ning puudub plaan, kuidas eurole mõistliku ajaga üle minna.

Atoneni sõnul ta tonte sarnaselt Veskimägiga unes ei näe ja tegelik elu on hoopis teine. Tema sõnul on ka valitsus öelnud, et eurole üleminekuks ei kasutata kunstlikke hoobasid. "Veskimägi teab ka väga hästi, et valitsusel pole olnud hoobasid inflatsiooni nõutud tasemele viimiseks," märkis Atonen.

Rohelised ei ole Lahtvee sõnul euro vastu, kuid praegu on tema kinnitusel olulisemaid asju, millega tegeleda. "Ma ei näe ohtu eurole ülemineku venimisel," lisas Lahtvee.

Atoneni sõnul ei kujutanud keegi ette, et uutel riikidel nii kiirelt majandus arenema hakkab, mistõttu ka inflatsioon on oluliselt kasvanud lisaks Eestile ka teistes uutes Euroopa Liidu riikides.

Nestori sõnul ei ole praegune olukord küll eriti mõistlik, kus meie peaminister pea ainukesena Euroopas tunnistab, et tal pole midagi võimalik inflatsiooni alandamiseks teha.

Veskimägi sõnul ei suuda Eesti ilma ühekordsete meetmeteta eurole üle minna ka lähiaastakümnetel, sest meie majanduskasv jääb kiireks ka tulevikus. "Me peame eurole üle minema ja uuel valitsusel oleks vaja plaani kuidas üle minna ja neid võimalusi riigil on," rõhutas Veskimägi. Tema sõnul võiks inflatsiooni alla suruda läbi pankade kohustuslike reservide suurendamise, riigivõlakirjade abil, et vaba raha turult ära korjata ning ka käibemaksu alandamise abil.

Kuum ei poolda, et erinevate sammudega hakataks majandust jahutama. "Ma ei ole nõus Veskimäega, et eurole tuleks üle minna nui neljaks," märkis Kuum.

Opmanni sõnul on Eestis euro kaudselt juba kasutusel, läbi krooniga seotuse. Tema sõnul on riigil ka plaanid olemas, kuidas inflatsiooni alla suruda, kuid enne tuleks oodata selleks õiget konjunktuuri.

Vitsuri sõnul võimaldab eurole üle minna halb konjunktuur, mitte hea, ehk majanduslangus, mida vaevalt keegi eriti tahab.

Atoneni sõnul ei pea alkoholi hinnad olema kallimad, kui naaberriikides, mistõttu nad on tubaka ja alkoholi aktsiisi tõstmise poolt. Langetame tulumaksu ja siis oleks see võimalik ka tarbija poolelt, lisas Atonen. Tema sõnul tuleks jälgida, et energiamakse liiga järsult ei tõstetaks, mis võib hakata majandust pidurdama.

Energeetika
Lahtvee sõnul ei saa elektrit lattu toota. Tema sõnul on praegu halb trend, kus Eestisse tulevad energiamahukad ettevõtted. Eesti majanduskasvu energiamahukus on oluliselt suurem Euroopa riikidest ehk meie majandus pole efektiivne. Majandus õitseb ainult blufikapitalil, märkis Lahtvee. Tema sõnul ei saa põlevkivi äkitselt asendada, vaid samm-sammult.

Vitsur vaidles Lahtveele vastu, et investeering tselluloositehasesse, pole mitte väheefektiivne, vaid pigem väärtustab rohkem meie metsa. Ka tuulikutele energiasüsteemi ülesehitamine pole eriti mõistlik, sest nõuab reservvõimsusi, märkis Vitsur.

Atoneni sõnul on hea rääkida alternatiivsetest energialiikidest, kuid alternatiivid saavad katta ehk pikemas perspektiivis vaid kuni 20-protsenti Eesti energiavajadustest. Tuleb otsida alternatiivi ja tuumaenergeetika võib olla meile suur abimees ja see tuleb ka odavam, kui Lahtvee lubatav tuuleenergia, märkis Atonen.

Nestori sõnul langetati alternatiivse energia jaoks riigikogus täna oluline otsus, andes neile reaalse turu. Kui tuumajaama osas saaks kõik küsimused positiivsed vastused, siis Nestori sõnul ta sellele vastu ei oleks.

Opmanni kinnitusel ei saa tuuleparkidele energiasüsteemi tulevikku rajada, mistõttu ei ole ka rahvaliit tuumajaamale vastu.

Lahtvee sõnul ei hakka Ignalinast kindlasti Eestisse elektrit tulema, sest siis kui see jaam valmis saab, on elektriturg vaba ja elekter müüakse sinna, kus makstakse rohkem. Kindlasti ei tule see Eestisse, arvas Lahtvee. Tema sõnul pole ka tuumajaamade tegelikud kulud nii väiksed, kui arvatakse ehk see hakkab paratamatult olema kordades teistest energialiikidest kallim.

Vitsuri sõnul oleks siiski tuumajaama elekter odavam. Tema sõnul on praegu tuumajaama osas paljud küsimused veel vastusteta.

Kuuma sõnul ei oleks mõistlik kõiki mune ühte korvi panna ehk ta pooldaks energialiikide hajutamist. Kuna Kuum kuulub ka biokütuste ühingusse, siis ta lootis, et ka sealt tuleks alternatiive. Kuum toetas vaba konkurentsi energiaturul ehk ka alternatiividele võimaluste andmist.

Atonen vaidles veel Lahtveele vastu. Kus on loogika, et tuleb energiapuudus ja Eestisse Ignalinast elektrit ei tule ja samas väidate, et tuumaelekter on kallis, imestas Atonen.

Lahtvee kinnitas, et tuuleenergia kõrval peaks olema kompenseerivad võimsused - põlevkivijaamad poole Eesti elektritarbimise võimsuste piires. Lisaks ka teistest riikidest saaks elektrit osta, kui vaja.

Vitsur väitis, et kui pole meil tuult, siis pole ka mujalt võimalik seda elektrit osta.

Veskimägi sõnul tuleks Venemaa maagaasi riske vähendada. Lisaks tuleks erinevaid alternatiive kaaluda - tuule-, tuumaenergiat jms. Me kindlasti ei ütle tuumajaamale "ei", kuid oleks vaja rohkem infot. Ka põlevkivienergia ei kao tema sõnul kuhugi.

Raudtee
Vitsuri sõnul polnud raudtee ost keskerakonna reklaamiüritus. See oli lihtsalt müügis ja me ei tahtnud, et teised - Eestile ebasobivad ettevõtjad - selle ostaks, märkis Vitsur.

Ega teie ei ostnud, vaid riik ehk maksumaksja ostis, ütlesid Nestor ja Atonen vahele.

Vitsuri sõnul soovitakse kiiruseid raudteel kasvatada, et tekiks konkurents maanteedele ja inimestel oleks huvi rongiga sõita.

Veskimäe sõnul müüdi raudtee seetõttu, et majandusministeerium ei lubanud küsida venelastest raudteeoperaatoritelt õiglast tasu. Seetõttu on ka IRLil hirmud, et see polnud majanduspoliitiline ost, vaid lähtus teatud huvigruppide huvidest.

Atonen ei saanud Veskimäe "kollijuttudest" taas aru. Raudtee tagasiostu põhjuseks sai tema sõnul see, et eelmised omanikud ei soovinud raudteesse investeerida. Nad tahtsid enne kasutustasusid suurendada ja alles siis hakata raudtee infrastruktuuri investeerima, selgitas endine majandusminister Atonen.

Roheliste kinnitusel on raudteetransport loodussõbralik, mistõttu nad toetavad raudtee arengut. Näiteks raudteeühendust Euroopaga.

Rahvaliidu esindaja sõnul toetavad nad eelkõige Tallinna-Tartu maantee 4-realiseks ehitust, kuid see võtab tema sõnul palju aega. Saaremaa sild seisab aga tema sõnul pigem majandusministeeriumi otsuste taga.

Atonen märkis vahele, et "ühe paksu poisi taga seisab".

Opmanni sõnul tundus varem, et Saaremaa silla saab valmis umbes viie aastaga, mitte paarikümne aastaga nagu on viimasel ajal hakatud väitma.

Vitsuri sõnul on peamised takistused Saaremaa sillale uuringutes ja looduskaitsjate kooskõlastuses, sest näiteks Saaremaa süvasadama ehitus võttis juba väga kaua aega, kuid see oli märksa väiksem projekt.

Kuuma sõnul tuleks strateegiliselt olulised ettevõtted hoida riigi käes. Ärge seda uuesti ära müüge ja ka Tallinna sadamat ärge maha müüge, sooovitas ta teistele parteidele.

Lõppsõnad.
Nestor tundis lõppsõnas muret, et tänases saates ei räägitud tööjõuprobleemidest. Me ei saa jääda odava allhankija rolli, sest nii me ei saa oma suuri majanduse eesmärke täita, märkis Nestor.

Veskimäe sõnul tänane majandusmudel meid kaua edasi ei vii. Tema sõnul on täna oluline küsimus, kuidas investeerida rohkem haridusse ja innovatsiooni, et majandusel läheks hästi ka kaugemas tulevikus. Teadmistepõhine majandus ja paremad ideed on tänane põhiküsimus, mitte tulumaksu protsendi alandamine, rõhutas Veskimägi.

Lahtvee sõnul on põhiküsimus majanduse väga suur energiamahukus, millega pole majanduskasv jätkusuutlik.

Atoneni kinnitusel oleneb Eesti majanduse eduloo jätkumine õigetest otsustest. Kui suudame ise end täiendada ja arendada ning õiged inimesed Toompeale valida, siis on võimalik, et ka edu jätkub, märkis Atonen.

Kuuma sõnul tuleks pöörata rohkem tähelepanu inimestele ja tervele perekonnale. Lisaks peaks majandus olema rohkem aus ja läbipaistev ja loodussõbralik.

Opmanni sõnul on Eestis odava tööjõuaeg läbi, mistõttu on olulised uued tehnoloogiad, ideed ja innovatsioon. Riik peab panustama rohkem innovatsioonile, ainult turujõududele ei saa loota, lisas Opmann.

Vitsuri sõnul on Hiina kasvanud kiirelt aastakümneid ja miks mitte ei võiks ka Eesti majandus seda teha, kui investeeritakse haridusse ja teadmistesse.