Euroliit olevat omadega nii läbi, et varsti tahab ühineda Vene-Valgevene liitriigiga. Sedasi bravuuritses selle olematu liidu sekretär Pavel Borodin eile sissejuhatuseks palju kõneainet tekitanud Vladimir Putini tänasele saabumisele Minskisse.
Jah tõesti, meil on siin hädises euroliidus ainult õlu ja vorstikesed. Aga see-eest nii head, et liitriigi sekretäril püsib siiani meeles maheda eurorüüpe ja pikantse sakuska maitse. Mida neil seal liitriigis pakkuda oleks? Vene poolt ainult naftat ja gaasi, aga Valgevenes vaid mehaaniku pideval kaasabil töötavaid traktoreid ning naftatorusid, mida Gazprom on valmis tühjaks jätma esimese märguande peale. Selliste hüvedega söönuks ei saa.
Muidugi polnud Borodini mõttevälgatuses kübetki sisu, sest just sisutühjus iseloomustab seda moodustist, mille eesotsas on ta varsti juba kaheksa aastat ehk üle poole selle liitriigi sünnivaludele kulunud ajast. Üksteist aastat hiljem ei paista see ikka tekkivat. Euroliidul pole kellegagi ühineda. Kui kahju!
