Eesti Geenivaramu nõukogu esimees Richard Villems loodab, et signaal, kas geenivaramu saab riigilt raha, tuleb õige pea. Foto: Lauri Kulpsoo

«Te ei ole kõmukas, oodake kaks kuud. Ärge tõtake kuhugi,» räägib Villems selle vestluse kohta. Taas pole geenivaramu proove hakanud koguma, tuleva aasta riigieelarves pole varamu jaoks ühtki senti.

Eelmisel nädalal istus Villems koos haridus- ja teadusminister Mailis Repsi, sotsiaalminister Jaak Aabi ja majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarega ühisel pressikonverentsil, kus ministrid lubasid, et Eesti riik annab järgmise nelja aasta jooksul geenivaramule 120 miljonit krooni. Riigi reservist või siis lisaeelarvega.

Kõik kolm ministrit kuuluvad Keskerakonda, teiste koalitsioonipartnerite, Reformierakonna ja Rahvaliidu tipp-poliitikud ruttasid teatama, et mingit kokkulepet varamu rahastamiseks pole ega andnud ka lootust, et see võiks sündida.

Nüüd palub Villems oodata – signaal, kas geenivaramu Eesti riigilt raha saab, peab tulema õige pea.

Richard Villems, ministrid lubavad geenivaramule 120 miljonit krooni, aga milleks see varamu, kui ravimeid nende andmete põhjal välja töötada ei saa, nagu väidab EGeen Internationali juht Kalev Kask?

Jah, aga me ei ole seda kunagi tahtnudki.

Mida te tahate? Eesti rahvale on selgeks tehtud – teeme geenivaramu, igaüks saab endale sobiva peavalurohu.

Ma tuletaksin meelde päris algust. Pidin enne ministritega kohtumist läbi lugema geenivaramu seaduse ja seletuskirja, millega valitsus selle parlamenti andis. See oli veel kaine hetk, seal oli selgesti kirjas, et terviseandmete kogumine ja genotüübi kogumine läheb maksma umbes 330 miljonit krooni.

Varamu kokkupanemine on Eesti riigi ülesanne. Ma ei tea ühtki geenivaramut, mis oleks kasumit taotlev, välja arvatud Islandi oma, mis tehti enne Nasdaqi kukkumist.

Kalev Kase väitel on andmeküsimustik väga nõrk, terviseandmed olematud. Eestis on isegi vähiregister puudulik.

Las räägivad. Who cares?

Maksumaksja paneb 120 miljonit krooni sinna sisse

Kask räägib, järelikult on õigus? Mind isegi ei huvita, mida ta räägib. Las plärab. Mis tal ikka öelda on? Paha on, et ta räägib ja ma ei saa öelda, et see on ilus. 10-15 aastat tagasi on ta kirjutanud biokeemiast paar artiklit, mida ta sellest teab?

Mina olen viimase 5-6 aastaga avaldanud umbes 40 artiklit populatsioonigeneetikast, loen ennast spetsialistiks ja olen spetsialist.

Jätame Kase. Isegi tavalised arstid väidavad, et näiteks diabeedi uurimiseks peaks seal olema väga palju mahukamad andmed.

Paar aastat tagasi toimus maailmas põhimõtteline äratundmine. Ühe geeni haigused, mida on umbes 6000, on kõik umbes kümme aastat tagasi selgeks tehtud. Siis algas tavaliste haiguste, mida põhjustavad mitmed geenid, tagapõhja selgitamine. Ilmus 15-20 valehäiret korralikes ajakirjades – eksitused põhjusel, et inimeste geneetiline varieeruvus osutus väga suureks.

Meie teiega esineme umbes kolmes miljonis positsioonis kolmest miljardist. Enamasti on haiguse puhul tegu regulatsioonihäirega neljas-viies geenis ja kui tavalistel inimestel erinevad need neli-viis geeni sadades positsioonides, siis ajada taga sadade positsioonide hulgast seda, millised erinevused põhjustavad haigusi...

Ei suudetud eristada normaalsest varieeruvust haiguspõhisest varieeruvusest. Viimasel aastal sai selgeks, et populatsioonipõhine uurimine on ainus ja õige tee.

Mida saab selle 120 miljoni krooni eest?

Inimgenoomi kaardistamine avas tee uurimiseks kahele järgnevale põlvkonnale. Varamu eluiga on vähemalt 30 aastat, et lapsed on oma vanemate lapsed, siis veel pikem. 30 aastat on meil, mida uurida.

Kui palju geeniproove?

Sada tuhat, 61 miljonit krooni on seni varamus juba kulutatud, see läks suures osas struktuuri ülesehitamiseks.

Ratas on ju seiskunud. Kuidas ta uuesti käima joosta, et perearstid hakkaksid jälle proove korjama?

Päriselt ei seisa, Euroopa Liidu raha toel käib Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis perekondliku rinnavähi uuring. Me oleme perearstidega pidevas kontaktis, kes väga hea meelega stardiksid otsekohe.

Kui geenivaramu peaks uuesti käivituma, kas siis tehakse mingeid muutusi?

Kindlasti. Aga ega kolme ministri seisukoht pole valitsuse otsus, sellega peab enne minema valitsusse. Mulle heideti ette, et astusid Keskerakonda!? Aga ega mina ei pannud seda valitsust kokku, ei tekitanud olukorda, kus kolm teadust finantseerivat ministeeriumi on parasjagu keskerakondlikud.

Kui peaminister oleks esinenud geenivaramu rahastamise sõnumiga, kas sellel olnuks teine kaal?

On hea, et Andrus (Ansip) ei tulnud selle jutuga välja. Peaminister ülevalt poolt startides ütleb, mida kolm ministeeriumi peavad tegema. Eelkõige sotsiaalministeerium, mille ees iga päev piketeeritakse. Õed ja sanitarid, noored arstid pagevad.

Kui peaminister ütleb, et sotsiaalminister peab selle raha leidma, see oleks olnud vale.

Kas rahastamissõnumi saamiseks on tulnud uksi kõvasti kulutada?

Ma olen Teaduste Akadeemia president, mul ei ole vaja väga kulutada. Kui ma tahan peaministriga rääkida, siis saan seda teha.

Ometi läks terve aasta, rohkemgi veel.

Jah, see on õige. Läks terve aasta. Üks tiir läbirääkimisi lõppes koos eelmise valitsuskoalitsiooniga, tuli uuesti alustada. Siis tulid kohalikud valimised. Kui see pressikonverents oleks toimunud enne kohalikke valimisi, oleks see värk haisenud. Lubadused, mis tehakse seisus, kus ei pea odavaid lubadusi pakkuma, on palju paremad.

Mitte midagi kindlat ju ei ole.

Ei ole. Alternatiiv rahastamisele on võimalus geenivaramu kinni panna. See on ka kaunis kulukas, sotsiaalminister Jaak Aab arvab, et 1,6 miljonit krooni, aga vististi kolm-neli korda rohkem. Ma ei usu, et midagi juhtub enne veebruari.

Maailm on edasi arenenud. Mis on juhtunud, et varamu töö on ligi kaks aastat seisnud?

Jaapanlastest jäime maha. Nende geenivaramu tempod on meist kiiremad. Kui nad tahavad kuhugi raha panna, siis nad panevad. Inglastega pole nii palju muret, nad alustavad ülimassiivselt. Stardiraha on Eesti rahas 1,4 miljardit krooni.

Kahekümne aasta pärast on see ülivõimas, umbes 700 000 geeniproovi. Nad hakkavad jälgima 700 000 doonori terviseseisundit, meie samuti.

Idee siis selles, et praegu 20-aastase geenidoonori andmete juurde tullakse tagasi, kui ta 40 aastat hiljem vähki haigestub.

Täpselt. Inglased tegid geenivaramu Eesti eeskujul. Mul pole mainimisväärset muret – teadusraha hakkab geenivaramusse tulema väga palju. Kui me tahame Euroopale midagi pakkuda, siis geenivaramu akadeemilisele uurimisele avamine oleks ainus atraktiivne asi, millega Eesti saaks välja tulla.

Geeniprojekt

• Sihtasutuse Eesti Geenivaramu asutas valitsus sotsiaalministeeriumi haldusalas 2001. aasta kevadel.

• Geenivaramu moodustati Eesti inimgeeniuuringute seaduse järgi. Sihtasutuse moodustamiseks eraldas riik miljon krooni.

• Vähem kui poole aasta pärast selgus, et raha pole ning riik laenas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu varamule neli miljonit krooni.

• Geenivaramusse paigutas 67 miljonit krooni USAs registreeritud firma EGeen International Inc.

• Väidetavalt pärineb umbes kümnendik seni geenivaramusse paigutatud rahast Eesti ärimeestelt, kelle hulka kuuluvad näiteks Toomas Kõuhkna, Andres Liinat, Rain Lõhmus, Neinar Seli, Peep Pree, Tarmo Sumberg, Urmas Sõõrumaa jt.

• Ligi aasta eest lõpetas E-Geen geenivaramu rahastamise.

• Riik andis varamu säilituskuludeks 4,3 miljonit krooni.

• Geenivaramu esialgne eesmärk oli korjata kolme aastaga 100 000 geeniproovi.

• Loodi süsteem, kus vabatahtlikud doonorid annavad arsti juures 50 milliliitrit verd ja täidavad põhjaliku isikuandmete ja terviseankeedi.

• Praeguseks on varamus ligi 10 000 proovi.

Allikad: PM, EPL, Eesti Ekspress

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.6