Eesti Energia kinnitusel saab Läänemaale Auleppa tuleva aasta lõpuks kerkivast tuulepargist Baltimaade suurim. Energiafirma loodab sinna kerkiva 13 tuulegeneraatoriga toota korraga enam kui ühe protsendi Eesti tarbitavast elektrist. Aulepa projekti taga seisavad aga neli ettevõtjat, kes projekti enne Eesti Energiale müümist valmis küpsetasid.«Taastuvenergia ei ole mingi imeleiutis, kõik teavad, et sellel on tulevikku,» rääkis projekti sünnist OÜ Nestland juht Randar Tamm. «Nutikamad ärimehed olid hüdroenergiaprojektid juba ära teinud, meie siis otsisime tuuleenergiale sobiva koha.» Lisaks Tammele olid projekti ettevalmistamisse haaratud ettevõtjad Henri Dobrõsh, Jaan Mell ja Henno Toiger. Valmisküpsetamine tähendab seda, et projektil on olemas nii keskkonna- kui ka muud load. Eesti Energial jäi vaid kopp maasse lüüa. Edasi välismaale «Alguses lootsime paremat ja ise tuulikud püsti panna, aga meil ei õnnestunud leida finantsinvestorit, kes oleks projektile raha laenanud,» lausus Tamm. Aulepa tuulepargiga teenis nelik umbes 27 miljonit krooni. Teenitud raha tahavad mehed suunata energiaprojektide arendamisse juba välismaal. Tamme sõnul on planeeringute tegemine suhteliselt sarnane igal pool: vaja kohalike omavalitsustega suhelda ja avalikkust teavitada. Eesti Energia teatel investeerivad nad Auleppa 900 miljonit krooni. Aulepa tuulepargi võimsus on 39 megavatti, mis valmides on suurim Balti riikides. Tuulepargi aastane toodang hakkab olema üle saja gigavatt-tunni elektrit aastas, millega kaetakse 1,3 protsenti elektri lõpptarbimisest Eestis. Ettevõte paneb tuuleparki üles Soome tootja Win Wind OY tuulikud. Tuulepark hakkab plaanide kohaselt tööle 2009. aasta kevadel. Tuulepargi rajamist rahastab Eesti Energia ise. Ühekülgne energia «Eesti Energia eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste kasutamist,» kommenteeris Eesti Energia koostootmise ja taastuvenergia valdkonnajuht Toomas Niinemäe. «Eesti Energia tootmisportfell on praegu liialt ühekülgne – üle 90 protsendi elektrist toodame põlevkivist, mis on üleliia riskantne ja liiga CO2-rohke.» Niinemäe sõnul soovib Eesti Energia oma tootmisportfelli mitmekesistada CO2-vaba tootmisega, investeerides taastuvenergiat tootvatesse tuulikutesse, soojuse ja elektri koostootmisjaamadesse ning tuumajaamadesse. Teised Eesti Energia tähtsamad töös olevad taastuvenergiaprojektid on 50-megavatine tuulepark Balti Elektrijaama suletud tuhaväljale, tuulepark Peipsi järvele ja jäätmepõletusel töötav koostootmisplokk Iru elektrijaama. |
