Iraagi kohus teatas Saddam Husseini surmamõistmisest ja kohe esinesid ELi riigid avaldusega, milles nad tehtud otsust heaks ei kiida, Eesti nende hulgas. Euroliidu säärane reaktsioon on mõistetav. Isegi Euroopa Nõukokku ei saa kuuluda riik, kus kehtib surmanuhtlus. Suuresti samal põhjusel on surmanuhtlusele moratooriumi kehtestanud Türgi ja Venemaa. Surmanuhtluse keelamine on riigile üheks eeltingimuseks ka Euroopa Liitu pääsemisel. Sestap ei saanudki euroliidu riigid muud avaldust teha.
Kuid milline võiks olla alternatiiv? Kas mõni Euroopa riik oleks nõus Saddam Husseini oma territooriumile võtma eluaegset vanglakaristust kandma? Muidugi, Euroopale pole sõjakurjategijate kinnipidamises midagi uut. Selline kogemus on olemas Saksamaal, kus Spandau vanglas istus surmani üks natside juhte Rudolf Hess ning näiteks Taanil, Norral ja Hispaanial, kes peavad kinni erinevaid Balkani sõjakurjategijaid. Nii saakski Eesti Husseinile pakkuda kongi Tartu vanglas.
Loomulikult ei taha keegi sellist tülitekitajat endale. Saddami-taoline mees tooks riigile kaasa kõrgendatud julgeolekuriski ja määraks lahke vangistaja saatkonnad välismaal vähemalt vangi eluajal äärmuslaste märklauaks. Ent kui Saddam ellu jätta ja teda Iraagis trellide taga hoida, saaks vangistuskohast ühtedele palverännakute paik ja teistele vihaaltar. Kokkupõrked seal oleksid raevukad. Kuid Iraagi-sugusele riigile pole kindlasti vaja veel ühte kohta, kus inimesed saaksid omavahel tülitseda. Nii et kuigi Saddamile määratud surmanuhtlus on õiguslik hinnang tema tegudele, näib see olevat ka «hädatapp». Tema teod on teinud temast inimese, keda pole lihtsalt kusagile panna. Pigem võiks ELi avaldust pidada suunatuks liidu sisse. Sest hoolimata sellest, et surmanuhtlus on juba aastaid olnud kaotatud, toovad jõhkrad isikuvastased kuriteod netti ikka tagasi surmasoovijad. Ekstsentrilised Poola kaksikud KaczyÅ„skid, üks president, teine peaminister, rääkisid alles üsna hiljuti täiesti tõsiste nägudega surmanuhtluse taastamise võimalusest. Nii et vanatestamentlik põhimõte – silm silma, hammas hamba vastu – elab edasi. Euroopal tuleb vaid kergendust tunda, et Saddami üle mõistis õigust Iraagi kohus, mitte mõni rahvusvaheline tribunal, kus oleks osaleda tulnud.
|