| |
|
 |
Kui noored teisipäeval rongkäigus Tartu kaubamaja juurest Karlova gümnaasiumi juurde suundusid, ei olnud asi juhtunu peategelaste sõnul enam omavahelises arveteklaarimises, vaid see oli protest politsei vastu.
Foto: Margus Ansu |
|
Tartu kaklejad tulid kurikatega
(90)
12.11.2005 00:01
Villu Päärt, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Tartu noortekogunemiste algtõukeks nimetatakse kahe 11-aastase tüdruku tüli. Rahutuste peategelastelt uuris noorsootöötaja juuresolekul juhtunu tagamaid Villu Päärt.
Poisid, kes neljapäeva õhtul jälle Tartu kesklinnas liikvel olid, on rate.ee-s tülli pööranud tüdrukutest mõni aasta vanemad. Kuigi selles eas on kolmeaastane vanusevahe üüratu ja 11- ja 14-aastased suhtlevad muidu omavahel vähe, on poisid täis usku – nad ajavad õiget asja, asudes tüdrukute tüli lahendama. «Kes kakelda tahab, tulgu ja tehku seda üks ühele,» sõnastab üks neist sõnumi. Kümmekond 13–15-aastast noorukit nõustus Postimehega rääkima sellest, mida nad on Tartu tänavatel näinud ja kogenud. Nad on Tartu tänavarahutuste peategelased. Poiste palvel ei ilmu siin nende endi ega kooli nimi, sest kokkupuudet politseiga tahavad nad iga hinna eest vältida. «Esmaspäeva õhtul kogunesid nad seal minu kaitseks,» ütles 14-aastane poiss, kelle silma all on üsna värske tumelilla sinikas ja huuled silmnähtavalt paistes. «Mul on suus seest kõik katki,» ütleb ta ise. Teised on pealtnäha vigastamata. Tüli karlova kooli ees Kui Tartu kesklinna noorsookogunemised esmaspäeval nii
politsei kui ka ajakirjanduse huviorbiiti jõudsid, istus tema juba kodus. Oma kambakaaslastest pikem, tugevam ja mehisem, peab just tema endaga juhtunut ajendiks, miks sajad ta eakaaslased hakkasid Tartu kaubamaja ümber kogunema. «Veeriku Karlova vastu. Annelinn ja Tammelinn ka. Kõik teised Karlova vastu,» räägib sinise silmaga poiss edasi. Tüdrukute internetis ülesässitatud tülist jõudsid asjad pühapäeva õhtuks sinnamaani, et Karlova gümnaasiumi juures said kaks vaenupoolt kokku. Ühelt poolt Karlova, teiselt poolt ülejäänud Tartu. Esialgu ei juhtunud midagi. Vaadati näod üle ja kõik. Mindi laiali. Järgmisel pärastlõunal sai poiss endale sinise silma. Läks Karlova gümnaasiumi juurde ja kohtas seal nn Karlova kamba liidrit, kel on korduvalt õnnestunud istuma jääda. «Mina läksin asja arutama. Tema võttis puulaua ja lõi sellega mulle vastu nägu. Hakkasime kaklema. Tal kukkus laud maha, edasi lõime rusikatega.» Poiss läks sinikaga koju. Teda hoiti kursis, mis linnas toimus. Õhtul kogunesid Tartu uue kaubamaja juurde sajad noored. «Rahvas tuli minu pärast kokku,» räägib sinikaga nooruk. Selle kohta, mis järgnes, räägivad poisid läbisegi. «Üks vene tüdruk lõi meie tuttaval tüdrukul ninast vere välja.» «Mõlemast.» Ta mõtleb sõõrmeid. « ja katkus juukseid peast.» Poiste kinnitusel polnud siis politsei jõudnud kaubamaja piirkonda veel luubi alla võtta. «Kõik jooksid kaubamajja sisse, isegi allatulevatest treppidest üles kolmandale korrusele. Kui kaklus käis kaubamaja ees, siis turvamees ainult naeris ja viis ühe tüdruku ära turvaruumi,» räägib üks 14-aastane poiss. Samasuguseid kaklusi oli kaubamaja ümbruses terve rida. Esmaspäeval oli jõudude vahekord 250 inimest 50 vastu. Karlova kahjuks. «Nad saatsid kirju, et me oleme mannasööjad, kommiõgijad ja muud solvavat,» räägib üks poistest. Esmaspäeval olid poistel kaenla all juba pesapallikurikad. Samal õhtul, väidavad poisid, nägid nad Karlova gümnaasiumi juures ka skinhead’ide autot, mille pagasiruum oli täis pesapallikurikaid ja raudpulki. Noortekeskus aitaks Sealsamas liikus loosung «Karlova, keri perse!», mis oli mõeldud selleks, et kaklust õhutada. Esmaspäeval jõudis politsei siiski jaole. Sellest rääkides võtab 14-aastane poiss taskust nukirauad ja ütleb, et kannab neid taskus enesekaitseks. Teisipäeval pidasid noored rongkäigu Tartu kaubamaja juurest Karlova koolini. 15-aastane pika tukaga noormees ütleb, et siis polnud küsimus enam mitte omavahelises arveteklaarimises. «Meid oli siis viissada. Viissada noort,» tema silmad lähevad särama. Kõige väiksemat kasvu nooruk lisab, et sel päeval oli küsimus juba olla politsei vastu. «See oli paraad! Et meid ei saa näoli maha keerata.» Mis oleks lahendus? Pika tukaga poiss pakub, et võiks olla noortekeskus. Sinikaga poiss arvab, et kui keegi kakelda tahab, siis tulgu üks ühele. «Või ajagu sõnadega asi korda,» lisab pikatukaline. «Aga vahel sõnadest ei aita, sest teine on nii närvihaige,» laseb sinikas edasi. Siis saab pikk tukk jälle sõna ja ütleb, et
noortekeskuses võiks olla piljard ja internet. Kuni seda pole, jõlguvad nad
kaubamajas või ilusa ilmaga mänguväljakul.
Arvamus Ervin Hurt , noorsootöötaja: Küllalt palju noori käib huvikoolides ja trennides, aga samas on küllalt suur hulk noori jäänud nendest tegevustest kõrvale. Selliseid noori on kõigis linnajagudes ja nende baasil on tekkinud alternatiivsed kambad, kellel on omakorda tekkinud liidrid, ja selleks võib sattuda mitte just kõige eeskujulikum noor. See kujundab kamba olemust ja liikumist. Tartus on mitmeid noortekeskusi, kuid need on alarahastatud ja pole noortele atraktiivsed. Vanemad on tööga hõivatud, muredest murtud, pangalaen ripub kaelas. Tihti nähakse kodus noores rohkem probleemi kui midagi muud. Vastupidine reaktsioon on pigem see, et tähelepanu puudust kompenseeritakse rahaga – 500-kroonine kätte ja mine.
> Loe edasi
|
