| |
|
 |
Nädalavahetustel istub Palm omavalmistatud maailmaklassi tsikli sadulasse |
|
Ennasthävitav andumus viis Palmi disainerina tippu
(26)
12.11.2003 00:01
Tõnu Kees, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kui juhtute motokrossi maailmameistrivõistlustel kohtuma mõne tähtsõitjaga, võib tema riietuse ja tsikli disaineriks üsna suure tõenäosusega osutuda eestlane Knut-Joosep Palm.
Kui näete raja veeres seismas tippmeeskonna bussi või õhus tiirlemas helikopterit, võib nendegi pilkupüüdev värvilahendus pärineda Palmi joonistuslaualt. Aga samamoodi võib Palmi käsi mängus olla Barcelona tänavatel tiirleva mootorratturi unistuste täitumisel, Hyde Park’is sörkiva londonlase tossude valmimisel või sportlikku trendi jumaldava pariislanna igapäevarõivaste loomisel. «Olen tööd teinud ennasthävitava pühendumuse, kire ja armastusega,» ütleb Palm, kes 1996. aastal lõi koos DJ P. Julmaga spordidisainifirma Incognito Ballistic. Juba toona otsustati tegutseda Kesk-Euroopa turul. Tänaseks on Palm ja tema firmad jõudnud «just nii kaugele, nagu kunagi kavandati» ning silme ees terendavad uued suured väljakutsed. Disainimaailma kõrgustesse pürgimist võrdleb Palm tippspordiga. «Sa pead paika panema täpsed eesmärgid ja pingutama nende nimel 24 tundi ööpäevas,» selgitab ta. «Pliiatsiga paberil ringikihutamine eeldab igapäevast trenni, ka vaim vajab pidevat arendamist. Resultaate tuleb näidata tihti. Kui toime tuled, avanevad uued uksed.» Tahtmine disaineriks saada istus Palmil peas varajasest lapsepõlvest. Poisina joonistas ja valmistas ta koos sõbraga hommikust õhtuni mudeleid, sealt sündis ka kirg mootorrataste vastu. «Päristööd» alustas Eesti võidusõitjatele riietust ja tsikleid kujundades, ent paralleelselt kerkisid kohe päevakorda välisprojektid. «Klassikaliselt on transpordidisaini raske õppida, omandada tuleb palju erinevaid oskusi,» nendib Palm. «Maailmas leidub vaid paar vastavat kooli, reeglina pääsevad nende lõpetajad kohe suurfirmade disainiosakondadesse kõrgetele kohtadele. Üksnes omal jõul õnnestub aga läbi lüüa vähestel.» Kuna professionaalne motodisain käis kümmekond aastat tagasi alles lapsekingades, kogus skulptori haridusega Palm teadmisi jupphaaval paljudes Euroopa riikides. Ta sõlmis kokkuleppeid erinevate valdkondade tippõppejõududega, koostöö oma ala meistritega jätkub tänaseni. «Tööstuses valitsev karm konkurents tingib ülima salastatuse,» kirjeldab Palm ülesande keerukust. «Paremate transpordidisainerite nimed on avalikkuseni jõudnud alles viimastel aastatel. Nende jutule pääsemiseks vajad tutvusi, eelkõige peavad aga sinu eest rääkima tehtud tööd.» Vajalike oskuste omandamiseks tiirles Palm palju MM-karussellis, tegutses Belgia Honda tiimis mehaanikuna. «Disainer peab ala peensusteni tundma,» selgitab ta. «Sportlane esitab soovid üldsõnaliselt, sul tuleb mõista, mida ta tegelikult öelda tahab. Iga tsikli juures tehtava muudatusega võib kaasneda sadade inimeste töö, austusest nende vastu peab uuendusega kaasnevat kiiresti tabama.» Autodisainerite osas valitseb maailmas «metsik ületootmine», paljud on valmis esialgu kas või tasuta ponnistama. Motokrossi profitiimide tasandil peab Palm konkurentsi mõistlikuks. Ehk teisisõnu - lakke kerkinud nõudmised ergutavad seal pidevalt pingutama. «Motospordis on tippu jõudmine nii pikaajaline, keeruline ja spetsiifiline,» ütleb ta. «Enamik vendi ei viitsi vaeva näha, sest üritus näib peaga vastu seina jooksmisena.» Mart Lajalile disainis Palm mullu tsikli ja riietuse Pariisi-Dakari ralliks, juba aastaid on ta kujundanud ka tema jetisid ning mootorkelke. «Palm on oma alal vaieldamatult üks maailma tipptegijaid, mõtleb tööle isegi magades,» tunnustab Lajal. «Usun, et MM-karavanis on 80% sõidusärkidest tema disainitud.» Lajali sõnul põhjustab Palmi kunstnikuhing vahel ka hilinemisi. «Tema meistriteostes peab kõik olema viimase peal,» tõdeb Lajal. «Mõnikord tekitavad viivitused klientides pahameelt, ent järgmisel aastal tulevad nad ikkagi Palmi juurde tagasi. Kes vähegi maksta suudab, tellib disaini temalt.» Ajapikku on Incognito Ballisticu tegevuspõld laienenud ka tänavasõidumootorratastele ja transpordidisainile üldisemalt. «Tarbimisbuumis valmistavad tootjad aina ilusamaid mikrolaineahje, miksereid ja fotoaparaate,» selgitab Palm. «Suurt raha maksvad tsiklid peavad olema veel kaunimad. Nii vajavad peeglid, tagatuled ning teised lisad mingil hetkel erilist tähelepanu. Värskete ideede saamiseks kaasatakse erinevaid disainereid.» Kliendi tõelisi ootusi oskab Palmi sõnul tabada vaid motomees. Ta ise ongi motofänniks jäänud, käib omaehitatud tsikliga nädalavahetustel koos sõpradega sõitmas. Samas on Incognito Ballisticul olnud kokkupuuteid suusa- ja surfimaailmaga, väga tähtsaks suunaks peab firma spordijalanõude ning eksklusiivsete vaba aja rõivaste disainimist. «Jalatsid ja riided nõuavad tohutut süvenemist,» tõdeb Palm. «Sporditööstusesse on võimatu sisse astuda ja öelda: mehed, hakkan teile nüüd tossusid tegema. Teekond neelab aastaid.» Enim peavalu valmistas algul tehnoloogiliste nüansside tundmaõppimine - teadmisi tuli hankida otse töökodadest, vabrikutest ja tehastest. Täna kuulub Palm selleski vallas proffide kilda. «Huvitavaid asju võib joonistada iga poiss, tähtis on, kas suudad need ka valmis teha,» märgib ta. «Kui naised tsehhis küsivad, kuidas antud rõivast õmmelda, peab vastus valmis olema. Iga päev tuleb juurde õppida sadu detaile. Lamad pidevalt nagu vee peal - kui üks külg nõrgemaks osutub, vajud põhja.» Otseseid koostööpartnereid ei luba lepingud Palmil nimetada. Enamik tema firmade disainitud toodangust valmib Aasias, kuhu tasapisi on kolinud või kolimas kogu Euroopa tööstus. Tellimuste nappuse üle Incognito Ballistic kurta ei saa, pigem vastupidi. «Tihtipeale töötan 20 tundi ööpäevas,» tunnistab Palm, kelle meeskond kasvab suurte projektide ajal kümnetest inimestest sadadesse. Ta loodab, et Eestis leidub andekaid noori, kes ränga teekonna tulevikuski ette võtta julgevad. «Iga algus on raske,» meenutab Palm sugugi mitte kauget minevikku. «Tihti võib inimene koorma all murduda. Kuid positiivse tulemuse korral annab tõkete ületamine palju rikkama kogemuse, paneb väärtushinnangud paika.» Tänastele kunstiakadeemia tudengile ei söandaks Palm öelda: raba viis või kuus aastat ja sa lööd raudnaelana läbi! «Nii võib minna, kuid ei pruugi,» vaeb ta. «Kõigepealt pead endale aru andma, mida tahad, ja miks - disainer ei saa toota üheaegselt tanke, lutipudeleid ja sukatrippe. Edasi saab määravaks pühendumine ja kirg, see, kui palju paned töösse hinge. Üks on kindel - lõpuks viib kangekaelsus sihile.»
|
Tee koduleheks
