| «Oleme seda meelt, et NATO edasine laienemine peab tuginema kandidaatriikide valmisolekule,» ütles Paet. Eesti välisminister julgustas NATO kandidaatriike jätkama koduseid reforme praeguses tempos. «Kutsed liitumiseks antakse tulemuste põhiselt,» rõhutas Paet. «Albaania, Horvaatia ja Makedoonia on teinud läbi olulise arengu ja NATO peab sellele positiivselt reageerima,» leidis ta. Paet lisas, et kohandumine NATO nõuetega jätkub ka pärast liitumiskutse saamist. Välisminister Paet tõi veel NATO jaoks olulise küsimusena esile koostöö NATO ja Euroopa Liidu vahel. «Koostöö kahe suure organisatsiooni vahel on iseäranis oluline, et meie ühised püüdlused Afganistanis ja Kosovos edukad oleksid,» ütles Paet. Paet pidas oma kõne Splitis Aadria-USA harta ja Balti-USA harta riikide ning Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ning Serbia välis- ja kaitseministrite kohtumisel. Välis- ja kaitseministrite ühisistungil oli kõne all järgmise aasta aprillis toimuv NATO tippkohtumine Bukarestis. 1998. aastal allkirjastasid Balti riigid ja USA Balti Harta, mille eesmärgiks oli tunnustada Balti riikide jõupingutusi euroatlantilistesse struktuuridesse lõimumisel. 2003. aastal allkirjastati USA, Albaania, Horvaatia ning Makedoonia vahel Aadria Harta, millel on Balti Hartaga sarnane sisu ja eesmärk. Kohtumisele osalevad ka NATO rahupartnerluse programmiga (PfP – Partnership for Peace) liitunud Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ning Serbia välis- ja kaitseministrid. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
