Riigikogu järgmise nädala päevakorra projektis on
eelnõu, mille seadusena jõustudes hakkab riik osaliselt kustutama õpingud
lõpetanud lapsevanema õppelaenu, kirjutab BNS.
Kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna on öelnud, et
õppelaenu kustutamine ei sõltu õppekava läbimisest nominaalaja jooksul, nagu
seda on seni ekslikult arvatud.
Laenukustutust taotleval vanemal peab
õppekava olema läbitud täies mahus, ent samas pole kohustust läbida see ette
nähtud nominaalaja jooksul. Õppelaenu kustutamine sõltub laenu saamise
tingimustest, mille kohaselt on õppuritel õigus saada laenu vaid täiskoormusega
õppimise korral ning vaid nominaalaja aastate arvule vastav arv kordi.
Riigikogu kultuurikomisjon tegi neljapäeval eelnõusse olulise muudatuse.
Kui eelnõu esialgses variandis polnud võimalust, et õppelaenu kustutamine võiks
laieneda mõlemale vanemale, siis nüüd on see olemas.
Uus tekst ütleb, et
kui üks lapsevanem töötab avalikus teenistuses, kus on niikuinii võimalik
õppelaenu kustutamist taotleda, saab teine vanem seda taotleda seoses lapse
sünniga.
Eelnõu kohaselt hakkab riik õppelaenu osaliselt kustutama neil,
kelle laps on taotlemise ajal alla kolmeaastane ning sündis õpingute või
õppelaenu tagasimaksmise ajal.
Emal või isal kustutab riik esimese lapse
sünni korral poole, kaksikute puhul 75 protsenti ja kolmikute vanemal 87,5
protsenti tagasimaksmata laenust. Kui laenu tagasimaksmise ajal sünnib perre
järgmine laps, võetakse kustutamisel aluseks selleks ajaks tagasi maksmata
summa.
Õppelaenu osalist kustutamist saavad taotleda nii ülikoolis,
rakenduskõrgkoolis kui ka keskhariduse baasil kutseõppeasutuses õppinud
lapsevanemad, kes on õppekava täies mahus täitnud. Samuti ei sõltu laenu
kustutamine kooli omandivormist või sellest, kas õpingud toimusid Eestis või
välismaal.
Tulevast aastast jõustuva seaduse eesmärk sisaldub
koalitsioonileppes ja selle rakendamisega seotud kuludeks on tuleva aasta
riigieelarve projektis ette nähtud neli miljonit krooni.