Esmapilgul ebaolulistest ning jaburavõitu fragmentidest koosnev lugu pole kaugeltki vaid kogum üksteise otsa kuhjatud hipiajastu meeleolusid, katkendeid heaoluühiskonna varjukülgedest või episoode armastusest ja selle hukust. Igal detailil on oma kindel tähendus ja eesmärk, miks autor on tema peale trükimusta kulutanud – nii vanal auväärsel forellil, kes üksisilmi hauapanekut jälgib, kui kääksuval sillalaual, mille üks ja seesama jalg alati eksimatult üles leiab. Brautigan kirjutab nad kõik oluliseks, kasutades võimalikult lihtsaid lausekonstruktsioone ja lakoonilisi väljendeid.

Oht idülli varjus. Tema tegelased elavad kummalises paigas nimega iDEATH pealtnäha suhkrumagusat ja õnnelikult muretut elu. Nad tegelevad aeglaselt oma ebaoluliste toimingutega, kuskile pole kiiret, aega jagub kõigeks ning jääb veel ülegi. Nad tahuvad puust hiigelkujusid, võtavad ette pikki jalutuskäike, valmistavad hõrke roogasid ja peavad nende söömise ajal viisakaid, ent sisutuid kõnelusi. Kõik tavalises elus nii vajalikud esemed on kuhjatud Unustatud Töökotta – iDEATHis pole neid tarvis. Arbuusisuhkrust (kas eksisteerib veel midagi magusamat?) ei koosne mitte ainult kleidid ja sillad, aknaklaasid ja aampalgid laes, vaid terved elud. Kadestamisväärne paradiis, kas pole?

Aga selle tüünelt voogava idülli varjus pole õiget, täisväärtuslikku elu tegelikult kellelgi, nagu vihjab ka kohanimi iDEATH. Sõnasõnalises tõlkes tähendab see, et inimese mina on surnud, nagu on surnud ka tema mõtted, unistused, kavatsused. Elamise asemel vegeteeritakse ja ollakse sellega rahul. Küllap elatakse halveminigi, nendib minategelane. Jah, seda kindlasti.
«Teie iDEATH pole muud kui üks suur bluff,» karjub raamatus inBOIL – jõhker luuslangilööja, kes oma kardetud bandega iDEATHi asukate muretut vahukooreelu segi paisata püüab. Üksik tõerääkija ja tema bande rikuvad tüünelt voogavat idülli – nemad on pahad ega sobi iDEATHi utoopilisse muretusse. Siis laseb Brautigan inBOILil ja tema bandel surma saada, hukkub ka tütarlaps, kelle «süü» seisneb pahade poistega seltsimises, ning elu veidras kohas muutub taas maguskauniks.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.5