«Kui inimesed elavad teistes omavalitsustes, laekub linnale vähem makse. Tuleb ehitada rohkem teid. Kui tööleruttajad väsitavad end, langeb tööefektiivsus ning mõttetust liiklusest, mõttetust sagimisest suureneb ka koormus keskkonnale,» selgitas Palts valglinnastumise kahjulikke mõjusid.

Paltsu sõnul ei teadvusta ka kolijad algul, et endistes et kolhoosikeskustes ei ole sotsiaalset infrastruktuuri ega muid mõnusaks eluks vajalikke võimalusi.

Paltsu sõnul ei saa protsessi peatada ainult odavate majade rajamisega kesklinnale lähemal kui Viimsi.

«Selleks, et need majad oleksid odavamad, on vaja paisata turule heas kohas nii palju maad kui võimalik ning varustama need alad kiirkorras detailplaneeringutega. Panna palju maid korraga müüki, et hinnad langeks,» selgitas linnapea oma ettepanekuid.

«Peale uute alade, mis meil on juba täna vähemal või suuremal määral kasutusel või kasutusse minekul nagu Vana kalasadam, Lutheri vabrikud, Seevald, Mustjõe jt., tuleb vabastada elamuehituseks uued piirkonnad -Miinisadama, Kopli kaubajaam, Paljassaare Vanasadama alad ja muud,» täpsustas Palts.

Sinna saab tema hinnangul rajada 10 kuni 20 tuhat uut korterit. Neist suurem osa tuleks mere äärde, «aga kõik kesklinnale vähemalt kolm korda lähemal kui Viimsi,» lõpetas ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.67