«Meil on küllaltki tõene pilt sellest, kuidas kõik juhtus, paraku ei oska me öelda, miks juhtus,» ütles helikopteri huku põhjuseid uuriva majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi komisjoni esimees Taivo Kivistik.

Komisjoni aseesimees Tõnu Ader ütles, et komisjon on uurimise tulemusena välistanud mitu versiooni, mida varem peeti kopteriõnnetuse võimalikeks põhjusteks.

Milliseid versioone komisjon tõenäolisemateks peab, ei soovinud Ader võimalike spekulatsioonide vältimiseks öelda.

Uurimine ei tuvastanud, et kopterist oleks õhusoleku ajal eraldunud mingeid osi, ütles Ader.

Kopterist eraldunud osad lebasid vraki lähedal merepõhjas, ainus vrakist eemal asunud osa oli pearootori laba.

«Komisjonil on tõsine alus välistada pearootori laba eraldumine õnnetuse peamiste seast,» ütles Ader.

Adra sõnul otsustas komisjon, et eemalt leitud laba ei eraldunud kopterist varem kui kopteri põrkumisel veepinnaga.

Ta täpsustas, et kõik neli laba olid kopterist eraldunud, samuti olid nende vigastused suhteliselt sarnased.

Ka välistas komisjon võimaluse, et kopteri mootorid ütlesid õhus üles.

Ader ütles, et kopteri mootorid jätkasid tööd peaaegu kuni kopteri põrkumiseni merepinnaga.

Ta lisas, et mootori pöördemoment vähenes enne vette kukkumist mõne sekundi jooksul. Adra sõnul võis see olla tingitud meeskonna tegutsemisest.

Kopter hakkas arusaamatult käituma umbes 37 sekundit enne vettekukkumist ehk, nagu komisjon seda nimetas, ajahetkel «null.»

Adra sõnul hakkas esmalt tõusma kopteri nina, kopter ise kaldus vasakule ning algsest kursist kõrvale. Koperi pikinurk horisondi suhtes kasvas 60 kraadini.

Seejärel pöördus kopter tagasi paremale ning hakkas langema, tehes enne veepinnaga põrkumist paremale 13 pööret ehk keskmiselt ühe pöörde 2,5 sekundi jooksul.

«Suur pöörlemiskiirus võib osutuda ülekoormusele, mis takistas meeskonnal kopteri üle kontrolli saavutada,» ütles Ader.

Tema sõnul selgus pilootide omavahelise vestluse salvestusest, et vahetult enne ajahetke «null» ütles kapten: «Tõstame natuke võimsust.»

Ader ütles, et pärast seda salvestus kapteni üllatushäälitsus ning mõned sekundid hiljem väga vaikselt kolm korda hädaabikutsung «mayday.»

«Mõne aja pärast kõlas teise piloodi küsimus: «Kas meil läks saba?» ütles Ader, lisades, et pärast seda ei ole salvestusel enam selgelt eristatavaid fraase.

Ader ütles ka, et pärast ajahetke «null» salvestus Tallinna lennujuhtimiskeskusest tulnud sõnum, millele piloodid ei vastanud.

Adra sõnul on olemas selged tõendid, et kopteri sabarootor säilitas pöörlemise kuni veega põrkumiseni, samuti oli korras kopteri hüdraulika.

Tallinnast Helsingisse teel olnud Copterline'i helikopter Sikoraky S-76C+ kukkus Tallinna lahel alla 10. augusti pärastlõunal mõni minut pärast õhkutõusmist.

Õnnetuses hukkusid kõik 12 pardal olnud reisijat ja kaks meeskonnaliiget.

Komisjon pidi esmaspäeval, 12. septembril avalikustama uurimise vahearuande, kuid seda ei tehtud õnnetuses hukkunud Eesti kodanike omaste taotluse tõttu.

Kopteriõnnetuse põhjuste lõpparuanne peab valmima aastaga ehk hiljemalt järgmise aasta 10. augustiks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5