Praegu Maailmapangas töötav Hansson pakkus 1994. aastal muuhulgas, et Eesti on 2004. aastaks euroliidus ja muutub tähtsaks tootmisbaasiks Põhja-Euroopa firmadele. See oli 90ndate aastate segases majandusseisus üsna täpne ennustus. Ehkki mitmed Hanssoni prognoosid olid liiga optimistlikud, peavad Eesti majanduseksperdid tema analüüsi kokkuvõttes küllalt õigeks.SEB Eesti Ühispanga analüütik Hardo Pajula nentis Hanssoni ammust ennustust uurides, et ei oskagi öelda, mida tema oleks teisiti prognoosinud, sest nii või teisiti oleks see tagantjärele tarkus. «Ma arvan, et olulises osas – et Eesti on pigem soodne tootmisbaas Põhja-Euroopa firmadele kui sild ida ja lääne vahel – on Hanssoni prognoos päris täpne,» märkis Pajula. Pajula usub, et edukalt arenedes on Eestil kümne aasta pärast täiesti reaalne Ungarile, Maltale ja Portugalile järele jõuda. Unistus ja ennustus Ta viitas, et aastal 1995 oli Eesti keskmine palk umbes 175 eurot ehk 2700 krooni kuus, kümme aastat hiljem, möödunud aastal aga ligikaudu 575 eurot ehk ligi 9000 krooni kuus. «See teeb aasta keskmiseks kasvuks 12,6 protsenti. Ma ei usu, et järgneval kümnel aastal kasvutempo enam nii kõrgele küündib,» märkis Pajula. Sestap julgeb Pajula pakkuda, et kümne aasta pärast on keskmine palk veidi alla tuhande euro ehk praeguses vääringus 15 000 krooni ringis. Tartu Ülikooli professor Olev Raju ütles, et mitmeski osas on Hanssoni suund olnud õige, aga ta on olnud liiga optimistlik, eelkõige elatustaseme, ekspordi ja tööjõu puhul. «Eesti ekspordi puhul on ta unistuse kirjutanud prognoosi pähe,» naeris Raju, kelle sõnul võib Hanssoni prognoosid jagada kolme liiki: ühed olid need, mille peale võis kindel olla, sest alternatiivi ei olnud. «Näiteks euroliitu astumine,» kommenteeris Raju. Teine osa oli pakutud idealistlikult ja kolmas osa baseerus majandusarengu pihta saamisele. «Kümne aasta kohta oli siiski küllaltki hea prognoos,» tõdes Raju. Raju ise usub, et kui euroliidus mingit kriisi ei tule, läheb Eestis ka järgmisel kümnel aastal kõik hästi, kuid on ka pidurdavaid asjaolusid. «Võin kindlalt öelda, et järgmised kümme aastat maksame senise sotsiaalse sfääri mahajäämuse võlgu kinni,» nentis Raju, kelle sõnul põhjustab seda meditsiini kehv seis, madal sündimus ja lubamatult suur elanike lahkumine Eestist. «Et aga turumajandus funktsioneerib ja oleme euroliidus, siis sealt tulenevad teatud arengud loogiliselt. Kui aga tuleb majanduskriis, siis ma ei kujuta ette, kuidas euroliidu bürokratiseerunud struktuur sellega toime tuleb,» nentis Raju. Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit avaldas Hanssonile suurt tunnustust, et mees julges tookord sellist ennustust teha. «Ja et see nii hästi paika peab,» imestas Saarniit mõningatele ennustuse ebatäpsustele tähelepanu pööramata. Praegune pilt näitab Saarniidu sõnul, et tollal tehtud majanduspoliitilised valikud olid realistlikud ja põhjendatud, tuues kaasa kõigepealt Eesti majanduse nii-öelda normaalse hingamise taastumise, selle sulandumise maailmamajandusse ja siis kiire kasvu. «Majanduse üleilmastumine on ilmselt kulgenud kiiremini kui üheksakümnendate algul arvati ja praegu on juba väga raske öelda, milline on näiteks Prantsusmaa täpne koht meie kaubanduspartnerite pingereas,» selgitas Saarniit. Sest Eesti kaubad jõuavad Prantsusmaale läbi teiste riikide ning ka vastupidi – Prantsuse kapital on jõudnud Eestisse Skandinaavia äriühingute vahendusel. Tarbimispidu jätkub Saarniidu sõnul nägi Hansson ette ühisraha teket. «Aga nagu tookord kõik analüütikud, hindas ta tagasihoidlikumalt selle levikut, sest euroga ühinenud riike on nüüdseks 12, mitte viis. Kuid ta hindas õigesti, et Eesti kroon seotakse sujuvalt ümber euroga ja kurss püsib siiani,» märkis Saarniit. Laias laastus peab Saarniidu sõnul paika ka Hanssoni elatustaseme kasvu ennustus. Praegust tarbimispidu ei osanud Hansson siiski ette näha. «Tarbimise lastehaigused pole kahjuks kuhugi kadunud ja luksusautosid on praegu palju rohkem kui 12 aasta eest,» tõdes Saarniit, kes usub, et Eesti majandusarengus aastani 2016 ei toimu enam nii suurt hüpet kui 1994. aastast siiani. 2016. aasta keskmiseks palgaks pakub Saarniit aga koguni 2000 eurot, mis teeks üle 30 000 krooni. Kuid vaid juhul, kui majanduskasvuks jääb seitse protsenti aastas ja inflatsioon ei kao kuhugi. Kõik kolm meest uskusid, et 2016. aastal on Eestis käibel euro ja et Läänemere piirkond laiemalt muutub järjest enam omavahel seotuks ning paljude firmade jaoks loomulikuks «koduturuks». Saarniidu sõnul tegutsevad juba praegu paljud «kirjade järgi» Eesti ettevõtted suures osas Balti naabrite juures või kaugemal. «Olen ka veendunud, et turism areneb selle aja jooksul hästi ning ohtralt ehitatakse uusi hotelle ja restorane,» lisas ta. Kommentaar aastal 2006 Ardo Hansson
Maailmapanga analüütik Kunagi peaks seda täpsemalt analüüsima, aga võib öelda, et prognoos on osutunud üllatavalt täpseks, eriti arvestades, et seda tehes sai latt meelega pisut kõrgemale pandud, et näidata, kuhu võiks Eesti õige majanduspoliitika rakendamisel jõuda. Mõnedes detailides panin selgelt mööda, aga üldiselt võib tänast Eestit ära tunda küll. Olin sel ajal Eesti majanduses toimuvaga üsna tihedalt seotud. Majandusteadlasena olin veendunud, et turumajanduse teooriad üldiselt toimivad ja et õiged otsused annavad õigeid tulemusi. Uskusin siiralt, et julgete majandusreformide rakendamine viib normaalsema ja jõukama riigi poole. Kõige rohkem kahtlesin, kas populistlikke majanduslikke lollusi annab nii pika perioodi jooksul vältida. Kuigi reformid ei jätkunud algaastate tempoga ja kuigi populismi ei suudetud täielikult vältida, on kõik selle ajavahemiku valitsused siiski säilitanud algaastatel võetud põhisuuna ja see on olnud Eesti senise arengu võtmeks. Mida ennustas 1994. aastal Ardo Hansson 2004. aastaks 1. Eesti on Euroopa Liidu täisliige. EÜ vahepealne kasv sundis seda põhjalikult muutma oma iseloomu, mis sai palju paindlikumaks ja mitmekesisemaks. Eesti valis suhteliselt madala integreerituse taseme. 2. Eesti on elatustasemega jõudnud umbes sinna, kus Portugal või Kreeka olid kümme aastat varem. See ülimalt hea saavutus on tulnud ühest ajaloo kõige kiiremast majandusarengu tempost. Eesti keskmine elatustase on madalam kui Tšehhil või Poolal, aga kõrgem kui Ungaril või Lätil. 3. Eesti ekspordib suurema osa oma toodangust kui ükski teine Euroopa riik v.a Vatikan. Venemaa on Eesti väliskaubanduspartnerite seas kaheksandal kohal. Temast eespool seisavad Soome, Saksamaa, Rootsi, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Jaapan. Läti ja Leedu on langenud kaugele taha. 4. Eesti põllumajandus on ajapikku koondunud ning seega muutunud elujõulisemaks. Ta on tugevasti spetsialiseerunud piimandusele. Põllumajandusega on hõivatud küll vähem töölisi kui kümme aastat varem, aga suhteliselt rohkem kui Põhjamaades. 5. Venemaa jätkuv hõljumine stabiilsuse ja kaose vahel on pärssinud tema majanduse avamist maailmale. See on vähendanud Eesti varem reklaamitud rolli Ida ja Lääne vahelise sillana, mis on küll tähtis, aga mitte nii suur kui Eesti roll soodsa tootmisbaasina Põhja-Euroopa firmadele. Eesti tööstusettevõtted kipuvad olema suhteliselt väikesed ja õige mitmed asuvad maapiirkondades. 6. Üle kahe kolmandiku töölistest on hõivatud teenindussfääris (restoranid, teatrid, pangad, haiglad, kinnisvaramaaklerid jne), kus nad kohtlevad kliente äärmise sõbralikkusega. Tallinn on saanud Põhja-Euroopas kuulsaks kui eriti võluv ja lõbus linn. Vanalinnas on ligi 150 restorani ja baari. Võrus avatakse teine Hiina restoran. 7. Eestis on tekkinud tunduvaid regionaalseid erinevusi. Eriti kiiresti on arenenud lääne maakonnad. Pärnu ja Haapsalu elanikkond kasvab kiiremini kui teistes Eesti linnades. Ida ja kagu piirkond on ka tasapisi arenenud, aga sugugi mitte samas tempos. 8. Kasvav Lääne ja eriti Põhjamaade mõju on tunduvalt suurendanud naiste rolli ühiskonnas. Poliitikas on neil praeguseks juba keskne roll. Majanduses on see nüüd küll tuntav, kuid kaugeltki mitte võrdne meeste omaga. 9. Eestis on vähem luksusautosid kui kümme aastat varem. Kunagisest lastehaigusest üle saanud keskklass paigutab suure osa oma rahast mõõdukatesse elumajadesse, mis kerkivad järjest igas linnas. 10. Seoses Saksamaa mulluse üleminekuga DEM-ilt ECU-le (mis nüüd ringleb viies Euroopa riigis) seoti ka kroon selle uue vääringuga. Üleminek vanalt kursilt (8 EEK/DEM) uuele oli sujuv ja uus kurss püsib. P.S Seadsin lati meelega pisut kõrgele, et näidata, kuidas suhteliselt edukas areng võib Eestit muuta. Need ennustused ei näita kõige tõenäolisemat arengusuunda (kahjuks on tagasilöökide oht veel liiga suur), vaid seda, mis meie praeguse majanduspoliitika pideva rakendamise puhul oleks täiesti realistlik. Kolme mehe ennustused aastaks 2016 Milline on Eesti elatustase ülejäänud ELiga võrreldes? Pajula: Ungari ja Malta ning eduka arengu korral vahest ka Portugali kinnipüüdmine on võrdlemisi reaalne. Raju: Need, kes praegu on tagapool, jäävad tahapoole. Äärmisel juhul võib Läti järele jõuda, aga see on väheusutav. Kui veab, siis võime kätte saada Ungari ja Tšehhi. Saarniit: Eesti Panga hinnangul on Eesti elatustase üle 70 protsendi nn ELi 15 keskmisest. Uutest liikmetest oleme Küprose, Malta, Sloveenia ja Tšehhi järel grupi keskel ehk viiendal positsioonil. Milline on keskmine palk? Pajula: Ettevaatlikult pakuksin, et keskmine palk kasvab majandusega umbes samas tempos – viis protsenti aastas. Seega oleks 2016. aastal keskmine palk ca 985 eurot (15 400 krooni). Raju: Keskmine palk on 17 500 krooni ehk kuni 1200 eurot. Sektorite erinevus palkade osas väheneb kõvasti, aga finantsvahendus jääb endiselt ette. Saarniit: Keskmine palk on üle 2000 euro (31 200 krooni). Kuid selle eelduseks on, et perioodi jooksul kasvab majandus keskmiselt seitse protsenti aastas ning ka inflatsioon ei kao kuhugi. Milline on olukord Eesti tööjõuturul? Pajula: Ma arvan, et töötus on kõrgem kui praegu, kuid siiski alla kümne protsendi. See sõltub suuresti sellest, mil määral meie haridussüsteem end majanduse vajaduste poole pöörab. Kui asjad lähevad nii nagu tundub, et nad praegu lähevad, võib töötuse määr just nooremate hulgas ka oluliselt suurem olla. Raju: Arvestades demograafilisi protsesse on tööpuudus väike. Küllaltki palju eestlasi töötab välismaal ja mõnedel firmadel on suur kiusatus tuua sisse ükskõik keda. Saarniit: Eesti tööealine elanikkond on Eurostati hinnangul 2016. aastal alla miljoni. Väheneb ka tööjõud, aga mitte sama kiiresti. Tööpuudus on viie protsendi juures. Milline on peaministri ja Eesti Energia juhi palk? Pajula: Peaminister – 5500 eurot (85 800 krooni) ja Eesti Energia juht 17 000 eurot (265 000 krooni). Raju: Peaminister 85 000 krooni. Eesti Energia juht üle 100 000 krooni. Saarniit: Nagu meil kõigil, on nende palk praegusest kõrgem. Tippjuhtide palga ja keskmise töötasu vahekord hakkab järjest enam sõltuma üleeuroopalisest tööturust. |
